Soome tõstab makse

Kärpekäärid ei säästnud ei lastega peresid, kelle toetused vähenevad, ega maksutõusud suurema palga saajaid, et kõrgelt tasustatud ekspertidele soodsamat kliimat luua.

Kokku kärbib Soome valitsus aastani 2018 kulusid ja suurendab tulusid 2,3 miljardi euro võrra, millele lisandub struktuursetest reformidest ­oodatav sääst ja tulu riigivara müügist. Tuleval aastal loodetakse maksude tõstmisest täiendavat tulu 700 miljardit eurot ning kärbetest 800 miljoni euro ulatuses kokkuhoidu.

Kriitikute sõnul võinuks fookus enim olla majanduskasvu ergutavatel meetmetel.

Maksutulu suurendamiseks vähendatakse ka maksusoodustusi – näiteks kaevandustele antud soodustused energiamaksude osas kaotatakse ning varem maksuvaba veeldatud maagaas maksustatakse. Kaotatakse ka maksusoodustused taksodele.

Tervisekuludes suureneb omavastutuse osa. Kärbete poolelt lähevad lisaks lastetoetustele, kust valitsus rehkendab kokkuhoidu 110 miljonit ­eurot, vähendamisele sissetuleku tasemega seotud töötuabirahad, ettevõtlustoetused, arenguabi ja infrastruktuuri rahastamine. Samuti plaanib valitsus säästu tervisekindlustuse kuludelt, suurendades inimeste omavastutuse osa.

Täiendavat tulu – 1,9 miljardit eurot – loodab Soome valitsus riigivara müügist. Siia kuuluvad osalused riigifirmades, kinnisvara ja maa müük. Kauppalehti kirjutas, et ilma riigi osaluse vähendamiseta TeliaSoneras või Sampos seda summat kokku ei saa.

Nordea panga ökonomist Aki Kangasharju kommenteeris lehele, et valitsus on loodetavast tulust liiga suure osa kavandanud riigi võlakoorma vähendamiseks. Enim võinuks Soome majanduse praeguses kehvas seisus panustada majanduskasvu ergutavatesse meetmetesse. Praegu näeb valitsus selleks aastatel 2014  ja 2015 ette kokku 600 miljonit eurot.

Analüütiku arvates on valitsus defitsiidi katmiseks liiga palju rõhku pannud maksudele – Soomes on niigi OECD riikide seas üks suuremaid maksukoormusi (45% SKPst).

Soome Vasakliit aga leidis, et makse võinuks jõukamale elanikkonnale veelgi tõsta. Kuue partei kõnelustel vaevaliselt sündinud kokkulepe ei olnud parteile vastuvõetav ning nii otsustas see Jyrki Kataineni valitsusest lahkuda.

“Praeguses majandusolukorras oleksime veel veidi tõstnud suurema tulu saajate makse,” ütles liidu esimees Paavo Arhinmäki. “Nüüd, kus kärpeid on rohkem kui maksutõuse, on meie kui vasakpartei poolt vastutustundlik öelda, et nii ei lähe,” vahendas agentuur Bloomberg.

Vasakliidu lahkumise järel jääb Soome valitsuskoalitsioonile 200kohalises parlamendis 112 häält senise 124 asemel. Ka tuumaenergiat vastustavad Rohelised on ähvardanud lahkuda.

Sorainen: ettevõtjat väga ei koormata

Kahju, et niigi kõrgeid makse peab tõstma, aga hea, et need ettevõtjaid väga ei koorma, kommenteeris Soome maksude tõstmise plaani Soraineni advokaadibüroo juht ja partner Aku Sorainen.

“Ilmselt on Soome heaoluühiskonna kiire lammutamine vajalik,” nentis ta. “Enamik maksutõusust tundub edasi kanduvat tarbijatele ja suurendab inflatsiooni. Samas vaesematele palgasaajatele hüvitatakse see tulumaksu alandamisega ja maksutõusud mõjutavad eelkõige Soome keskklassi.”

Soraineni sõnul on positiivne, et otseselt väga palju ei koormata ettevõtjaid maksutõusudega, mida nad ei saa “edasi panna” hindadesse, v.a näiteks kapitali- ja pärandimaksu tõus.

“Juba praegu mõtlevad paljud Soome ettevõtjad, kuidas oma ärisid rohkem välismaale viia ja maksude pealt kokku hoida. Kui see trend peaks võimenduma, oleks see Soomele väga ohtlik,” tõdes Sorainen. Tema sõnul on Soome väga keerulises olukorras – ühelt poolt soovitakse tasandada endiselt tulusid, aga teisest küljest hakatakse aru saama, et ilma edukate ja hästi motiveeritud ettevõtjateta kukub riik kokku. “Imestan, miks Soome maksusüsteemi lihtsustamine on nii raske ülesanne. Soomel oleks selles vallas endiselt palju Eestilt õppida,” ütles Sorainen.

Soomest on juba mõnda ­aega ettevõtteid Eesti soodsamasse maksukeskkonda kolinud, nentis Soome Vaasan Grupi Läti maajuht Ants Proman. Juhul kui Eesti ja Soome vahelised käärid suurenevad, võib selline tendents veelgi kasvada.

Soomes ehitusettevõtjana tegutsev Haakon Nõmme ei pea Soome valitsuse maksutõstmisplaani kuigi mõistlikuks, ta ei usu, et see aitab kasvavat võlakoormust pidurdada.

“Jah, olen kuulnud Soome valitsuse plaanist tõsta makse, aga täpsetest numbritest pole veel midagi kuulnud. Osa makse vähendatakse ja automaksu näiteks tõstetakse,” märkis Nõmme.

Ettevõtja ei usu, et maksude tõstmine võiks kuidagi vähendada riigi kasvavat võlakoormust. “See ei ole mõistlik, ma ei usu sellesse, et maksude suurendamisega parandatakse riiki ja riigi võlakoormust,” märkis ta.

Samuti ei mõju see tema hinnangul kuigi hästi sealsetele ettevõtjatele. “No kui makse tõstetakse, siis see mõjub ettevõtjatele ju ikka halvasti,” lausus Nõmme.

Tema enda ettevõttele Soome maksutõus väga mõju ei avalda, sest Soomes on puudus kvalifitseeritud tööjõust. “Need, kes on paigas, on paigas. Suvel hakkab kehtima Soomes veel ka selline kord, et üle 15 000eurostest töödest peab tellija teatama maksuametile. Siis võrreldakse tegijate ja tellijate esitatud andmeid. Riik loodab nii võita 300 miljonit eurot,” rääkis Nõmme.