Kaubandus ja teenindus tõstavad pead

Kuigi Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) küsitles ettevõtteid märtsi alguses enne Ukraina-Vene konflikti, kinnitab mootorikütuse jaemüügiga tegeleva Alexela Oil ASi juht Ain Kuusik, et Krimmi poolsaarega seotud sündmuste mõju ei ole Eestit veel puudutanud. “Kui see tuleb, siis kõikidele Balti riikidele ja Euroopale ühiselt. See on praegu hell teema,” ütles Kuusik.

Rõõmus jaekaupmees. EKI teatel on jaekaubanduses ettevõtjate ootused võrreldes teiste majandusharudega kõige optimistlikumad ja kaubandusettevõtete kindlustunde indikaator näitas olukorda, mis on parem kui veebruaris ja ka parem kui aasta tagasi märtsis – kindlustunde tõusu tagas oluliselt paranenud müügiprognoos.

63% kaupluste juhte ootab, et nende müük suureneb järgneva kolme kuu jooksul ja ka töötajate arv hakkab pärast ettevaatlikke talvekuid jälle suurenema. Järgmise kuue kuuga peaks ärikonjunktuur veelgi paranema.

Viljandi ehitusfirma Silindia juht Toomas Perve ei ennusta järgnevaks kolmeks kuuks suurt mahu kasvu. Kuigi kevadel on oodata erasektoris tehtavate tööde suurenemist, siis riigilt tulevad tööd hoiavad Perve sõnul kogumahu kasvu tagasihoidlikuna.

EKI küsitluse järgi palkavad ehitajad töötajaid juurde tunduvalt ettevaatlikumalt kui eelnevate aastate märtsis ja iga viies ettevõtja vähendab endiselt inimeste arvu. Perve sõnul sõltub tema töötajate arvu kasv töömahust, sest lihtsalt inimeste hoidmine võimaliku töö ootuses oleks firmale kahjulik.

Kuigi EKI uuris ettevõtjatelt prognoose enne Ukraina ja Venemaa konflikti algust, ei näe Perve välismaal toimuva mõju oma firmale praegu ega lähi­tulevikus.

Hirmud õhus. Samal ajal oletas firmajuht, et Vene või Ukraina investorid võivad mingil hetkel Eesti ehitussektorist tagasi tõmbuda.

Ehitusettevõtete kindlustunne on jätkuvalt madalal tasemel, kuid võrreldes eelnevate kuude väga negatiivsete hinnangutega on olukord paranenud. Järgnevatel kuudel oodatakse ehitustööde mahu kasvu.

 

Tasub teada

Hinnang lähitulevikule

Maanteetranspordi ette­võtete kindlustunne on negatiivne ja igal teisel ettevõttel müük esimese kvartalis vähenes, kuid lähikuudelt loodetakse siiski ärikonjunktuuri paranemist.Tööstusettevõtete kindlustunne viimase kuuga küll natuke paranes, kuid on halvem eelmise aasta märtsi olukorrast ega ole jõudnud pikaajalise keskmise tasemele.Majanduslik kindlustunne on suurem puidu- ja paberitööstuse ning joogitootmise ettevõtetel, madalam on kindlustunne kummi ja plastitootmise ning rõivatööstuse ettevõtetel.60% tööstusettevõtete hinnangul on praegu tellimusi tava­päraselt, kuid 29% ette­võtetest on tellimusi alla tavapärase. Ka eksporttellimuste osas pole olukord viimase kuuga paranenud. Järgneva kolme kuu jooksul ootavad ettevõtted toodangu mahu kasvu, kuid ootused on tagasihoidlikumad kui aasta tagasi või eelmisel kuul. Töötajate arv tööstussektoris lähikuudel ei muutu.Tarbijate kindlustunne viimase kuuga langes, kuid püsib pikaajalisest keskmisest paremal tasemel.Mõnevõrra halvenesid ­viimase kuuga kõik kindlustunde ­indikaatori komponendid ­(ootu­sed nii oma pere kui ka riigi majandusolukorra suhtes, hinnang tööturule ja säästuprognoos). 

Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut