• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,81
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,81
Veebruaris oli elektritarbimine kaks protsenti väiksem kui aasta tagasi, samuti vähenes elektri tootmismaht. Samas kasvas märkimisväärselt elektri tootmine taastuvenergiaallikatest
Elering teatas, et veebruaris vähenes elektri eksport ja sellest tulenevalt vähenes ka elektritarbimine 2% ehk 723 gigavatt-tundi ning elektri tootmismaht 19 protsenti 864 gigavatt-tunnini. Eesti elektrisüsteemi ekspordiks kujunes veebruaris 141 gigavatt-tundi, mida on 57 protsenti vähem kui mullu samal ajal, teatas ettevõte.
Samas kasvas elektri tootmine taastuvatest energiaallikatest 48 protsenti. Sealhulgas kahekordistus tuuleenergia toodang 49 gigavatt-tunnini ning biomassist ja biogaasist toodetud elektri kogus kerkis 22 protsenti. Tuuleenergia toodang suurenes eeskätt tänu soodsatele tuuleoludele – mõõtmistulemused ilmateenistuse Pakri ja Virtsu mõõtepunktides näitasid tuulekiiruse ligi 19-protsendilist kasvu võrreldes eelmise aasta veebruariga.
Lätis vähenes elektri tootmine veebruaris aastases võrdluses seitse protsenti 489 gigavatt-tunnini. Toodangu kahanemise tingis väiksem vee juurdevool Daugava jõel, mistõttu langes hüdroelektrijaamade kogutoodang eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 12 protsenti. Samuti tootsid enam kui kolmandiku võrra vähem elektrit Riia koostootmisjaamad. Elektribilansi puudujäägiks kujunes Lätis eelmisel kuul 138 gigavatt-tundi. Kodumaise toodanguga kaeti tarbimine 78 protsendi ulatuses. Puuduolev elektrienergia imporditi täies ulatuses Eesti elektrisüsteemist.
Leedu elektritoodang kahanes mullusega võrreldes 13 protsenti, moodustades kokku 237 gigavatt-tundi. Toodetud elektrist suudeti sisemaist tarbimist katta vaid 28 protsendi ulatuses ning elektribilansi füüsiliseks impordiks kujunes 614 gigavatt-tundi. Elektribilansi defitsiit kaeti 66 protsendi ulatuses impordiga Läti kaudu. Import kolmandatest riikidest moodustas kokku 34 protsenti.
Kolmes Balti riigis kokku vähenes tarbimine ühe protsendi võrra ja toodang 14 protsenti. Balti riikide summaarne elektribilansi puudujääk suurenes aastases võrdluses 69 protsenti 611 gigavatt-tunnini. Veebruarikuu defitsiit moodustas Baltikumi kogutarbimisest 28 protsenti.
Eestis tarbitud elektrist osteti Elspot turult keskmiselt 91 protsenti, toodetud elektrist müüdi Elspot turule ligi 90 protsenti. Lätis olid samad näitajad vastavalt 26 ja viis protsenti ning Leedus 85 ja 41 protsenti.
Põhjamaade elektritoodang pöördus veebruaris uuesti langusesse. Toodangu langus tulenes eeskätt vähesest hüdroenergia saadavusest kuu esimesel poolel. Samuti mõjutas tootmise kahanemist soojadest ilmastikutingimustest tingitud tarbimise vähenemine. Põhjamaade elektribilansi ülejäägiks kujunes veebruaris 1,3 teravatt-tundi, mida on ligi kolm korda enam kui mullu samal ajal.
Autor: 1321-aripaev

Seotud lood

Uudised
  • 26.03.14, 15:42
14 nippi, kuidas lüüa läbi toidu-joogi ekspordiga
Väldi poliitiliste eelistuste kommenteerimist ning "mina tean kõike" suhtumist, soovitavad välisturule pürgijaile edukad Eesti toidutööstused.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 11:54
Martins Sulte: investeeringute pikk nimekiri ei tähenda veel mitmekesist portfelli
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele