Ansip: need on tõsised sanktsioonid

Sanktsioonid on tekitanud tõsiseid probleeme. Euroopa Komisjon sai Ülemkogult ülesande kokku panna konkreetsem plaan ka võimalikest majandussanktsioonidest, mis lähevad käiku, kui olukord Ukrainas veelgi pingestub. 

Järgneb intervjuu peaminister Andrus Ansipiga:

Täna allkirjastati ELi assotsiatsioonileppe poliitilised peatükid Ukrainaga, mis kohustusi EL sellega Ukraina suhtes võtab?

Valmidus on olemas. Kaks nädalat tagasi toimunud Ülemkogul leppisime kokku 11 mld euro suuruses abipaketis, mis sisaldab ELi poolseid makseid, EIB ja EBRD laene, mitmeid muid meetmeid. Praegu on Euroopa Komisjoni poolt kavandamisel olevale täiendavale miljardile eurole lisaks plaanis kahepoolsed laenulepingud Ukrainale abi andmiseks.

Rootsi välisminister Carl Bildt on Twitteris säutsunud Põhjala ja Balti riikide ühisest abipaketist. On sellest täpsemat infot?

Ka see kahepoolsete laenude pakett on mõeldud Ukrainale koos IMFiga. Paketi kavandamine lõppfaasis küll pole. Eeldada võib, et selles kahepoolses paketis osalevad riigid osalevad proportsionaalselt IMFi võtmele. Kui Eesti otsustab osaleda, kui mu mälu ei peta, siis oli 600 mln eurot kahepoolse paketi suurus. Neid proportsioone järgides oleks Eesti poolne laenuosa suurusjärgus 11 mln eurot.

Venemaa parlament kinnitas ja Putin allkirjastas täna Krimmi annekteerimise ja viskas nalja lääneriikide sanktsioonide üle. Millal muutuvad aktuaalseks ELi majandussanktsioonid Venemaa vastu?

Osad sanktsioonid on rakendunud. Ma ei usu, et need isikud, kes on sattunud viisakeelu või varade külmutamise nimekirjadesse - ELi puhul 33 isikut - väga nalja heidaksid selle üle. Need on tõsised sanktsioonid. Ja ka Ameerika Ühendriigid on rakendanud tõsiseid sanktsioone. Tänastes ajalehtedes on uudised, kuidas viisakeelu ja varade külmutamise nimekirja sattunud isikud ja pangad on probleemide ees. Ülemkogu andis Euroopa Komisjonile ülesande töötada välja sihitletud majandussanktsioonide konkreetsed meetmed. Kui olukord peaks pingestuma, siis on EL valmis ka neid kolmanda astme sanktsioone  rakendama.

Milles need võiksid seisneda?

See ei olnud otseselt Ülemkogu teema. Neid sanktsioone on rakendatud küllalt paljude riikide suhtes, meenutame kasvõi Iraani. Lihtsalt paralleele tuues. Need sanktsioonid saaksid olema jälle mitmejärgulised. Võibolla pole praegu hea spekuleerida.

Kas oli juba juttu ka kompensatsioonidest liikmesriikidele, keda võimalikud sanktsioonid rängemini tabavad, näiteks Soome?

Võib eeldada, et teatud solidaarsus on kindlasti olemas, kuid oludes, kus ei ole rakendatud sanktsioone ja nendele pole põhjust rakendada vastusanktsioone, ei ole veel põhjust taolisi solidaarsusmeetmeid arutada.

Ülemkogu arutas ELi uut kliima- ja tööstuspoliitikat, sealhulgas energiapoliitikat. Kas ja mis moel mõjutasid Ukraina sündmused seda arutelu? Sunnib see Euroopat kuidagi kiiremini ja tõsisemalt oma energiasõltuvust Venemaast vähendama või  kliimasihtidega hoogu pidurdama?

Kindlasti praegune kriis mõjutab ELi kliima- ja energiapoliitikat,  mõjutab eelkõige ühenduste kiirema ehitamise kaudu. Samas energiasõltumatus ei tähenda vaid ühendusi, vaid kõige efektiivsem saavutamise vahend on energiasäästlikkus, samuti taastuvate energiaallikate kasutamine.

Suurbritannial olid Ülemkoguks juba konktreetsed ettepanekud koostada 25 aasta plaan, kuidas sõltuvust vähendada.

Sellel Ülemkogul konkreetseid siduvaid kohustusi ei ELile tervikuna ega liikmesriikidele ei võetud. Eeldan, et sügisel jõutakse ka nende siduvate kohustusteni. Arutelu aluseks see brittide paber kindlasti on.

Mis võiksid olla otsesed järelmid Eesti jaoks?

Meil on ühendustega viimasel aastakümnel läinud päris hästi, on kaks energiaühendust Soomega, kokku 1000 MW,  kavandamisel on Eesti ja Läti vahelise kõrgepingeliini ehitamine  ja Soome ja Eesti vahelise gaasitoru ehitamine. EList oleme kõigeks selleks märkimisväärselt vahendeid saanud. Täna võime öelda, et EL on juba oluliselt panustanud Eesti energiajulgeolekusse.  Kui saame ka gaasitoru ja tuleb regionaalne LNG terminal, saame hoopis kindlamad gaasitarned ja pakkujate mitmekesisusest ka odavama hinna.

Olite ka märtsi algul erakorralisel Ülemkogul, kus keskne teema oli Ukraina. Kas ja kuivõrd on Euroopa Liidu riikide ühisrinne Venemaa suhtes tugevnenud, kas on rohkem üksmeelt, kuidas tuleks Venemaa suhtes käituda, või jätkuvalt on väga suured erimeelsused?

Kui võrdlen kaht Ülemkogu, võin kinnitada, et erimeelsusi on märksa vähem. Kui kaks nädalat tagasi kolleegid nägid kogu kriisi eelkõige läbi oma riigi majandushuvide prisma, siis praegu valdav enamus mõistab seda, et tegemist on julgeolekuküsimusega. Ja see julgeolekuküsimus ei piirne vaid Venemaa, Ukraina ja neid ümbritsevate riikidega, vaid see on ülimalt oluline küsimus kogu Euroopa jaoks.

Kas Krimm on ELi arusaamise järgi nüüd Venemaa osa?

Euroopa Liit, sealhulgas Eesti, ei tunnista kunagi Krimmi annekteerimist. Me ei aktsepteeri kunagi okupatsiooni tingimustes toimuvat hääletamist. Meie minevik ei luba seda teha.