Seadus lihtsustab planeerimist

Ligi 70 osapoole kaasamise abil on nüüdseks jõudnud planeerimisseaduse eelnõu väljatöötamine lõppfaasi ning uus ja oluliselt selgem seadus peaks jõustuma järgmisel aastal, kirjutab Äripäeva 11. märtsil ilmunud kuukiri Ehitus.

Uue seaduse loomis alustati juba 2008. aastal, mils justiitsminister moodustas ehitus- ja planeerimisõiguse korrastamise kodifitseerimiskomisjoni, kuhu kuulusid justiitsministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning siseministeeriumi esindajad.

Eesmärk - keskkond peab paranema. Sarnaselt hetkel kehtiva seadusega  toimub ruumiline planeerimine edaspidi läbi nelja tasandi: üleriigiline planeering, maakonnaplaneering, kohaliku omavalitsuse üldplaneering ning detailplaneering. Kõige nähtavam muutus on toimunud seaduse struktuuris – erinevalt senisest on iga planeeringuliigi menetlusnõuded sätestatud eraldi peatükis, mis lihtsustab arusaamist, millised nõuded konkreetse planeeringu puhul kehtivad. Täpsemalt on defineeritud ka sagedamini esinevaid põhimõisteid mille definitsioonid erinevates seadustes varasemalt üksteisest erinesid.

Justiitsminister tõi uuest seadusest rääkides välja, et tugevamaks muutub kontroll juba valminud ehitiste üle. “Edaspidi muutub tõhusamaks tehnilise järelevalve inspektsiooni teostatav järelevalve, ametnikud saavad selgemad volitused hoone ohutuse kontrollimiseks. See tähendab, et hoonete ohutuse arvelt allahindlust ei tehta,“ märkis Pevkur.

Uus mõiste - eriplaneerig. Täiesti uute planeeringuliikidena on eelnõusse sisse toodud riigi eriplaneering ja kohaliku omavalitsuse eriplaneering. Riigi eriplaneering võimaldab riigile olulisi objekte planeerida lihtsustatud menetluses. Kui näiteks Rail Balticu puhul tuleb praeguse seaduse järgi algatada planeering eraldi igas maakonnas ja sealt edasi omavalitsustes, uue seaduse kohaselt kasutataks sel juhul riigi eriplaneeringut, mille korraldab üks menetleja maakonnaüleselt. Kohaliku omavalitsuse eriplaneering koostatakse olulise ruumilise mõjuga ehitiste püstitamiseks, mille hulka kuuluvad näiteks prügilad, meresadamad või elektrijaamad. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu erisus võrreldes tavalise planeeringuga on plaanitava objekti asukohtade eelvaliku kohustuslikkus.

Planeerimisseaduse eelnõu on pikalt viimistletud, selle muudatused ning täpsustused on planeerimispraktika parandamiseks ekspertide hinnangul vajalikud. Erinevate isikute rollid on senisest selgemalt määratletud, menetlusnõuded täpsemad ja lihtsustatud. Kogu ehitusvaldkonda reguleeriv seadus muudab järelevalve ehitustegevuse üle senisest tugevamaks, vähendades samas ehitusprojekti esitamise ja kooskõlastamisega seotud bürokraatiat.