Energiafirmad 13 miljoni pärast tülis

Elering omakorda peab Eesti Energia nõuet täies ulatuses põhjendamatuks. Ettevõtte teatel saatis Eesti Energia neile kirja, milles oli nõue ligi 9,2 miljonit eurot. Eesti Energia võttis nõude aluseks ülekandevõimsuse „õige“ hinna, arvestades 2012. aasta sama perioodi võimsusoksjoni hinda, selgitas Elering. "Turumajanduse reeglid ei anna selliseks lähenemiseks mingit alust. Nõudlus ja pakkumine põhinevad hetkel turul toimuvatel sündmustel ja teguritel. Konkurentsi olukorras hinnastavad kõik oksjonitüübid ülekandevõimsust ühte moodi," kommenteeris Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster.

Eleringi juhi Taavi Veskimäe sõnul on põhiküsimus selles, kes peab hindade erinevuse riski ehk sisuliselt ülekandetasu Eesti ja Läti vahel kinni maksma.  "Eesti Energia soovib, et Elering pakuks just Eesti Energiale sobivad lahendust. Meie peame aga arvesse võtma ühiskonna huve laiemalt. Pole õige, et Eesti tarbija maksaks ülekandetariifi kaudu kinni Eesti Energia riskid elektri müügil Lätis ja Leedus," selgitas Veskimägi.

Veskimägi lisas, et konfliktil pole otsest seost Läti energiaturu avanemise edasi lükkamisega. "Mõistagi  pärsib Läti otsus Balti turu arengut tervikuna,," nentis ta. "Eleringile otsene mõju puudub, kaudselt  on mõju selles, et turu areng aeglustub."

Eleringi sõnul on neile vastuvõetamatu Eesti Energia soov, et Lätis ja Leedus elektri müügiga kaasneva hinnariski maksaks kõrgema ülekandeteenuse hinna kaudu kinni Eesti elektritarbija.