Arstide arvu mitu tõde

Tegelikkuses on töötavate arstide number oluliselt väiksem, kui terviseameti register välja lööb, sest seal figureerivad nii välismaale läinud, pensionile jäänud kui ka Eesti-siseselt ametit vahetanud meditsiinitöötajad.

Päeva jooksul vaid murdosas registris ringi vaadates leiab sealt 75 arsti, kelle kohta on märge “töökoht teadmata”. Kuna digiretsepti süsteem ühildub terviseameti süsteemiga ning arst ei saa digiretsepte anda välja juhul, kui tema kohta pole terviseameti registris märgitud töökohta, siis võib arvata, et need inimesed, kelle kohta register teatab “töökoht teadmata”, on kas lahkunud välismaale, töötavad mõnel muul alal või on pensionil. Internetiotsingust nähtub, et nende 75 inimese hulgas on nii TÜ ülikooli meditsiiniõppejõude, Eestis ja välismaal tegutsevaid arste, tervishoiuametnikke kui ka ravimimüügifirmade töötajaid. Kuidas siis nii?

Kuna amet tohib registris märkida ainult neid töökohti, mis on seotud tervishoiuteenuste osutamisega, leiab sealt ka terve trobikonna terviseameti enda meditsiiniharidusega töötajaid, kelle kohta teatatakse, et “töökoht on teadmata”. Näiteks on niimoodi kirjas terviseameti enda järelevalveosakonna vaneminspektori Juta Varjase ja inspektori Pavel Milermani kohta. Registri andmeil pole teada ka sama ameti meditsiiniseadmete osakonna juhataja Andrei Knuuti töökohta. Ka mitme terviseameti mürgistusteabekeskuses töötava õe kohta puuduvad andmed selle kohta, kus nad töötavad.

Huvitav areng toimub kogu loos aga pärast haigekassas Meditsiiniuudiste palvel tehtud analüüsi. Nimelt selgub, et mullu väljastas vähemalt ühe retsepti, mis osteti ka välja, tervenisti 5785 arsti. Seega, mis on tõene number?

***

Arstide liit: asi ei ole ju korras

Kuigi terviseameti hinnangul on meedikute registriga kõik korras, siis Eesti Arstide Liidu peasekretär Katrin Rehemaa pole sugugi seda meelt.

“Arusaamatu, miks ei tee terviseamet seda registrit korda, et seal oleksid arstide tegelikud töökohad. Tegemist on juba ammuse probleemiga,” ütleb ta. “Pole ju nii raske lisada sinna pensionile läinud meditsiinitöötaja kohta, et ta ei tööta, ning välismaal töötamise loa võtnud arsti kohta, et ta on võtnud loa töötada välismaal. Kui niisugused andmed on mingil põhjusel salastatud, siis olgu vähemalt märge, et töökoht Eestis puudub.”

Rehemaa sõnul on andmete puudulikkus suur probleem. Näiteks on vaja teada täpset töötavate arstide arvu ühel või teisel erialal Tartu Ülikooli arstitudengite vastuvõttu ja residentuurikohtade jaotust planeerides. Arstide liidul ei ole kuidagi võimalik hinnata, kas sotsiaalministeeriumi pakutavad arvud on optimaalsed või mitte, sest korrektseid algandmeid ei ole. Arstide puuduse teema huvitab ka avalikkust. “Kuna see register on avalik, siis võiks seal küll olla selgitus, et registris on arstid, kellel on õigus töötada, mitte tegelikult töötavad arstid. Kas mõni seadus keelab sellist lauset sinna panna?” küsib Rehemaa. “Kui registrist jääb ekslik mulje, siis ei ole ju asjad korras.”

Rehemaa on ka seda meelt, et peaks olema võimalus registreering peatada, kui arst ei ole näiteks viie aasta jooksul erialal töötanud.

Muidugi peaks sel juhul seal olema ka süsteem, kuidas saab registreeringu taastada, kui arst soovib uuesti praktiseerima hakata.

Terviseameti arstist töötaja: reeglid on sellised

Terviseameti meditsiiniseadmete osakonna juhataja Andrei Knuut on hariduselt arst ja kirjas oma tööandja poolt peetavas registris. Töökoha kohta aga seisab temagi kohta registris lakooniline märkus, et “tööandja pole teada”. Knuut ütleb, et ta teab seda olukorda, kuid reeglid on reeglid – registris on töökohad märgitud vaid nendel meditsiinitöötajatel, kes sellel alal ka päriselt töötavad, tema aga töötab juba aastaid ametnikuna. “Jah, on küll nii, et kui arstiharidusega inimene töötab laohoidjana, siis tema töökoha kohta andmeid registris pole,” ütleb ta.

Tunnustatud Hiina meditsiini asjatundja Rene Bürklandi kohta väidab terviseameti arstide register, et tema töökoht pole teada. Bürkland juhib juba aastaid Hiina meditsiini keskust Dao ning teeb seal Tuina ravi­massaaži, mida on Hiinas praktiseeritud juba üle 2000 aasta. Bürkland jääb teemat kommenteerides napisõnaliseks, öeldes vaid, et tegutseb Hiina meditsiini arstina, kuid miks tema kohta arstide registris puudub viide, et ta töötab, ei oska kommenteerida. “Üritasin registris leida kohta, kus enda kohta käivaid andmeid muuta, aga seda pole. Ju see on siis registripidaja teema,” lisab ta.