Ukrainas oma toodangut müüv Eesti lasterõivaste tootja Lenne OÜ juht Urmas Leeman pidas Ukrainas toimuvat uskumatuks ega välistanud, et peab seal tegevuse lõpetama.
„Muidugi olen murelik, ma arvan, et igaüks peaks olema murelik, isegi siis, kui seal ettevõtlust ei oleks,“ sõnas Leeman. Ta ei osanud arvata, kui suureks võib Krimmis konflikt puhkeda, kuid märkis, et juba praegu on seal toimunu tema jaoks uskumatu.
Kui keeruline on olukord Ukrainas Lenne jaoks, ei osanud Leeman täpselt öelda, kuna ta ei olnud jõudnud veel oma koostööpartneritega suhelda, kuid valmis ollakse halvimaks.
„Selge see, et kui püssid pauguvad ja sõda käib, siis mingisugust ettevõtlust seal ei arenda,“ märkis Leeman. Lennel on 42 kauplust üle Ukraina, ka konfliktses Krimmi piirkonnas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Arvan, et see olukord on ka nende (maaletoojate – toim) jaoks nii raske, et nad ei oska kindlat seisukohta praegu öelda, mis saab tulevikus,“ rääkis Leeman. Lenne esindajad Ukrainas on RedHead Family Corporation ja ??? Finest.
Lenne alustas eksporti Ukrainasse 2003. aastal, nüüd on see ettevõtte suuruselt teine eksporditurg, kust teeniti 2012. aastal käivet 2,6 miljonit eurot. Lenne kogukäive oli samal aastal 19,5 miljonit eurot. Eksport moodustab ettevõtte käibest 80%.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja teatel on ligikaudu 300 nende liikmetest nimetanud oma koostöömaaks Ukrainat, kuid endiselt ollakse sealse turu suhtes ebakindlad.
Kuigi Ukrainas tegutsevate Eesti ettevõtete seas otsest paanikat ei ole, tasub olla valmis kõige hullemaks, leidis Roman Vinartšuk Eesti suursaatkonnast Kiievis.
Balti börsidest on esmaspäeval esimese kauplemistunni jooksul suurima languse teinud Riia börs, mille langus ulatub 3 protsendini. Vilniuse börs on kukkunud 2,4%, Tallinna börs 1,2%.
Viru Keemia Grupp AS ei ole viimastel aastatel Ukrainas aktiivne ebastabiilse poliitilise ja majandusliku olukorra tõttu, jälgides tähelepanelikult riigis toimuvat, ütles ettevõtte ühiskondliku vastutuse juht Julia Piilmann.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.