Baltika ja finantsinspektsioon käisid taas kohtus

Baltika kaebas finantsinspektsiooni kohtusse, sest polnud nõus ettevõttele väärteo eest määratud 11 000 euro suuruse trahviga. Inspektsiooni hinnangul rikkus Baltika siseteabe avalikustamise nõudeid, jättes avalikustamata info ettevõttele märkimisväärse kahjumi põhjustanud suurte ühekordsete mitterahaliste mahakandmiste ja provisjonide kohta.

Eksitava teabe avaldas Baltika finantsinspektsiooni analüüsi järgi 16. detsembril 2011 ning 3. veebruaril 2012. Detsembris teatas Baltika Tallinna börsi infosüsteemis, et tänu oktoobri ja novembri 1,1 miljoni suurusele puhaskasumile ja nõuete konverteerimisele omakapitaliinstrumendiks on ettevõtte netovara 30. novembri seisuga üle poole aktsiakapitali mahust.

Finantsinspektsioon aga leidis, et nõuete konverteerimist omakapitaliinstrumendiks tegelikult ei toimunud ning tehing oleks pidanud kajastuma Baltika raamatupidamises hoopis finantskohustisena.

Veebruaris avalikustas Baltika teate, et nende netovara ei moodustanud olulise kahjumiga poolt aktsiakapitalist. Finantsinspektsiooni väärteomenetluse järgi viivitas Baltika selle info avaldamisega ning avaldas esialgu puudulikult.

Baltika kaitsja koos ettevõtte juhi Meelis Milderiga kinnitasid kohtus, et pidasid esialgu infot liiga ebamääraseks, et seda saaks pidada avalikustamiskõlbulikuks. Baltika leidis, et sellisel kujul oleks olnud info avaldamine pigem investoreid eksitav kui neile vajalik ning täpsemate andmete saabudes Baltika netovara seisust avalikustas ettevõte need kohe 29. veebruaril.

Baltika rõhutas kohtus, et siseteabe üks tunnus on ka see, et avalikustatuna võib see mõjutada oluliselt finantsinstrumendi või tuletisväärtpaberi hinda, seega on eriti oluline, et info oleks avaldatuna võimalikult täpne. Täpse netovara seisu varem avaldamise korral oleks võinud see erineda Baltika hinnangul õigest infost kuni 1,3 miljoni euro võrra. 

Harju maakohus avalikustab otsuse 3. märtsil.