Rootsi teadur: idaeurooplased pole koormaks

Ruist on Rootsi näitel läbi rehkendanud, kui suured on 2004. aastal ELi liikmeks saanud riikidest sisserännanutega seotud kulud ja tulud ja jõuab järeldusele, et kokkuvõttes on mõju väga tagasihoidlik, kergelt plussis.

Rootsi näide on Ruisti sõnul parim etalon ELi riikidele, mille põhikeel pole laialt levinud inglise keel ning kus avalikul sektoril on suurem ümberjaotav roll kui Suurbritannias. Neil põhjustel ei saa teaduri arvates Suurbritanniat etaloniks võtta, ehkki Suurbritannias teostatud sarnane uuring (mille Briti valitsus riiulile lükkas), jõudis rootslasega samadele järeldustele. Briti uuring näitas veelgi suuremat positiivset mõju riigi rahandusele.

Asjaolu, et sisserändajad maksavad vähem makse, kuna teevad madalamalt tasustatud tööd, korvab asjaolu, et sisserändajad on valdavalt noore(ma)d inimesed.

"Need diskussioonid, mida läinud aastal on kuuldud selles võtmes, et poliitikud Euroopa Liidus peaksid enam tähelepanu pöörama "tööjõu vaba liikumise negatiivsetele külgedele," on tegelikult palju kära ei millestki," kirjutab Ruist oma uuringut tutvustavas artiklis.

Ruist tõmbab paralleele hirmudega, mis valitsesid enne ELi laienemist. Ka siis kardeti massilist idaeurooplaste sisserännet. Toonane debatt oli Ruisti arvates vähem irratsionaalne, kuna siis ei olnud veel mingeid statistilisi andmeid, mis täna on olemas.

"Selle asemel, et oma valijatelt vabandust paluda, peaksid Euroopa Liidu poliitikud hoopis rusikaga vastu rinda taguma selle eest, et on miljonitele inimestele Ida-Euroopas taganud oluliselt suuremad vabadused ja võimalused, seadmata seejuures ohtu oma riigi majandust," nendib Ruist.