Parts pakub kompromissi

Partsi ettepanek on lüüa investeering kaheks - teha väiksem terminal nii Eestisse kui ka Soome, lükata Eesti ja Soome vahelise gaasitoru Balticconnector ehitamine umbes viie aasta võrra edasi ning tarnida vajaduse tekkides gaasi kahe riigi vahel esialgu väiksemate alustega, kirjutab Kauppalehti.

"Kui projektiga tõesti tahetakse edasi liikuda, tuleb vaadata mudeleid, millega projekti omanikud võiksid nõus olla. Kompromiss peab olema selline, et ka ettevõtted seda toetaksid," ütles Parts, kes leiab, et hanke pooleks jagamine oleks selline lahendus.

Regionaalse LNG-terminali hinnaks on rehkendatud 500-600 miljonit eurot, millest lõviosa kataks Euroopa Liit. Gaasitoru maksumus oleks ca 100 miljonit eurot, kirjutab Kauppalehti.

Mõlemad riigid on praegu selgelt huvitatud LNG-le ligipääsu saamisest ja ministeerium on valmis kaaluma lahendust, et ühe projektiga (nt ühendettevõtte poolt) luuakse LNG hoiustamise ja gaasistamise võimalused nii Eestisse kõiki Baltimaid teenindama kui Soome.  Kahte kohta LNG vastuvõtmise tehnilise võimekuse rajamine maandaks palju paremini nii tehnilise varustuskindluse kui operaatori sõltumatuse riski, võrreldes ühe suure regionaalse terminali rajamisega. 

Balticconnector jääb vaieldamatult tähtsaks projektiks regionaalse gaasituru liberaliseerimisel.  Kuid merealune toru Balticconnector on mõeldud gaasilisel kujul maagaasi transportimiseks ja veeldatud kujul gaasi (LNG) transport riikide vahel on võimalik ka oluliselt odavamalt laevaga. Investeering Balticconnectori veealuse osa rajamiseks on hinnanguliselt 4-5 korda suurem sobiva laeva maksumusest. 

Balticconnectori ehitus tuleks paratamatult kinni maksta gaas tarbijatel põhivõrgu tariifi kaudu, samas kui laev võiks kommertstegevusega ennast ise ära majandada. Laeva soetamine regionaalse LNG projekti raames annaks võimaluse tugevaks sünergia kõigi piirkonna LNG terminalidega.  Seega ei eelda kogu regioonile LNG kättesaadavaks muutmine Balticconnectorit, märkis ministeerium oma kommentaaris.