Praxis: tõstame teadlikkust säästmise tähtsusest

"Teadlikkuse tõstmisest üksi siiski ei piisa, sest mitte alati ei järgne informeeritusele vastavat käitumist," märkis analüütik. "Reaalselt konkureerib säästmisotsus alati tarbimisotsusega ja tunnetame kõik sotsiaalset survet tarbida," ütles mõttekoja analüütik. Ta lisas, et sageli tehakse tarbimisotsuseid soovitud sotsiaalsesse gruppi kuulumiseks.

"Siin saaks palju ära teha riik - hoida teemat üleval, panna inimesi omavahel säästmisharjumustest rääkima, populariseerida ja hinnata säästjaid, kasutades selleks senisest tõhusamaid vahendeid, nt "Tööotsija" stiilis telesaateid või tuues teemast rääkima inimesi, keda usutakse," märkis Jürgenson.

Töö autorid soovitavad juurutada ka n-ö märkamatuid säästmisviise ja pakkuda erapooletut personaalset finantsnõustamist. Lihtne ja märkamatu säästmise moodus oleks näiteks tööandja poolt palgapäeval osa töötasust otse töötaja  säästmiskontole suunamine. Riigil on aga võimalik luua täiendavaid soodustusi, mis motiveeriksid tööandjaid kasutama senisest enam tööandja pensioniskeemi.

Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse pensioniuuringu kohaselt peaks pension Eesti elanike hinnangul moodustama ligi 70% viimasest palgast. I ja II sammas annavad tulevikus kokku aga vaid ligikaudu 40% pensionieelsest sissetulekust.

Teabekeskuse juhi Lee Maripuu sõnul on seega ootuste ja tegelikkuse vahel suured käärid. "Riiklikust kogumispensionist teatakse vähe ning seda ka usaldatakse vähe. Seetõttu loodavad paljud vanaduspõlves mitterahalistele lahendustele, näiteks lähedaste toele ning töövõime säilimisele," sõnas ta.

Maripuu lisas, et eestimaalastel puuduvad nii pikaajaline säästmisplaan kui ka tegelik rahaline puhver ootamatustega toimetulekuks.

Swedbanki ja Praxise koostöös valminud uuringu "Säästmisega seotud käitumuslikud aspektid ja eestlaste säästmiskäitumise mõjutamise võimalused" käigus intervjueeriti erinevate ühiskonnagruppide esindajaid (noored, lapsevanemad, laenu- ja laenuta leibkonnad, eakamad tööinimesed jt), kes andsid hinnangu oma pikaajalisele säästmiskäitumisele ning võimalikele säästmiskäitumist mõjutavatele meetmetele.