Prantsuse presidendi eraelu varjutamas poliitilist kurssi

Tänasel üritusel võib väidetav armusuhe filminäitlejaga, mis presidendi elukaaslase haiglasse viis, tähelepanu muudelt teemadelt kõrvale juhtida. Skandaali asemel tahaksid aga nii Prantsusmaa ettevõtjad kui ka euroala liikmesriigid kuulda pigem presidendi visioonist, kuidas elavdada paigal tammuvat majandust.

“See on täiesti eraasi,” tõrjus Prantsusmaa ette­võtlusorganisatsiooni Medef president Pierre Gattaz eile Prantsuse raadios küsimusi Francois Hollande’i armusuhtest näitlejanna Julie Gayet’ga, mille kohalik kõmuajakiri läinud nädalal avalikkuse ette tõi. “On president ja on valitsus – 31. detsembril tegi ta väga huvitava avalduse. Ma keskendun pigem olulisele: riigi majandusele,” vahendas agentuur Bloomberg.

Gattaz viitas presidendi uusaastakõnele, kus ta prantslaste üldiseks üllatuseks möönis, et riigi maksukoormus on liiga ränk ning et Prantsusmaalgi tuleb hakata avaliku sektori kulutusi kärpima. 

Prantsusmaa konkurentsivõimet uuristavad aastaid tootlikkuse tõusust kiiremini kasvanud palgad ja kõrged tööjõumaksud. Miinimumpalk moodustab praegu 62% mediaanpalgast, võrreldes näiteks Hollandiga, kus näit on 38%, kirjutas Wall Street Journal. See on toetanud kodumaist nõudlust, kuid vähendanud Prantsuse firmade kasumlikkust, mis omakorda on vähendanud investeeringuid.

Töötu abiraha, mida makstakse kuni 75% ulatuses viimasest palgast kuni kaks aastat, ei ärgita tööd otsima. Töötuse määr oli novembris 16 aasta kõrgeimal tasemel – 10,8%.

Maksukiil ehk tööjõukulude ja netopalga vahe on kasvanud 50,2%-le.

Esimesed tööturu ja pensionireformid on Hollande’i valitsus käivitanud ning mullu kärbiti ka tööjõumakse 20 miljardi euro võrra. See on aga alles tagasihoidlik algus. Rida maksutõuse on Hollande’il tulnud protestide tõttu ka tühistada, mis kõik kokku on loonud ettevõtjatele üsna ebastabiilse tegevuskeskkonna.

Tänaselt pressikonverentsilt oodatakse teavet, mida Hollande maksude ja kulukärbete puhul täpsemalt silmas pidas. Ootamatu uusaastaavalduse järel on teda Prantsuse meedias juba küsimärgiga Prantsuse Tony Blairiks või Gerhard Schröderiks tituleeritud.

“Tunnistamine, et majanduse arengus ja töökohtade loomisel on keskne roll ettevõtjatel, on samm õiges suunas,” ütles Bloombergile keemiafirma Solvay tegevjuht Jean-Pierre Clamadieu. “Seni oleme kuulnud vaid sõnu. Tegusid oleks vaja.”

Tegudeks on Hollande’il prantslaste seas väga väike toetus. Detsembris oli see Ifopi küsitluse järgi 23%, värskem YouGovi küsitlus andis tulemuseks kõigest 15%. Need on sõjajärgse aja madalaimad näidud.

Prantslased on pettunud – president tuli võimule lubadusega maksustada rikkad ja kärped lõpetada. Selle asemel tunneb prantsuse keskklass maksukoormuse tõusu ning tööpuudus püsib rekordiline. Parteidest on lähenevate kohalike ja europarlamendi valimiste eel Prantsusmaal praegu suurima toetusega hoopis Marine Le Peni juhitav paremäärmuslik Rahvusrinne.