Riigikohus mõistis Suklese õigeks

Esimese ja teise astme kohus leidis, et kuna kriminaalasjas kasutati politseiagendina isikut, kes ei olnud Eesti kodanik ja ei vastanud seega kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud nõuetele, olid kogutud tõendid ebaseaduslikud ning kohtukõlbmatud.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul on õigusalane koostöö ja välisriigi politseiasutuse töötajate kaasamise uurimistoimingute tegemisse võimalik, ja seda eriti Euroopa Liidu õigusruumis, kuid selleks peab olema selge õiguslik alus.

"Kriminaalmenetluse läbiviimine kuulub riigi tuumikfunktsioonide hulka, eriti kuna süüteomenetluse puhul võimaldatakse ulatuslikult riivata isikute põhiõigusi. Mida ulatuslikumad on mingis valdkonnas põhiõiguste piiramise legaalsed võimalused, seda vastutusrikkamalt peab riik toimima isikute kaitsmisel," seisab riigikohtu pressiteates.

"Veelgi enam kehtivad antud põhimõtted jälitustegevuse kui olemuslikult salajase tegevuse puhul. Seega leidsid maa- ja ringkonnakohus õigustatult, et politseiagendi A. Siljavinsi rakendamisel rikuti seaduse nõudeid ja tema kaasamise tulemusena saadud tõendid on lubamatud," märkis kolleegium oma otsuses.

Samuti leidis kolleegium, et kriminaalasjas rikuti jälitustegevuse nõudeid seoses politseiagendi rakendamisega ka põhjusel, et see toimus riigiprokuratuuri, mitte kohtu loal.

Nimelt nägi kuni 1. jaanuarini 2013 kehtinud seadus ette, et konkreetse kahtlustatava või süüdistatava jälitustoiminguks annab loa eeluurimiskohtunik. Seega tulnuks politseiagendi rakendamiseks taotleda eeluurimiskohtuniku luba, mida aga ei tehtud. See tähendab, et ka selles osas rikuti jälitustegevuse nõudeid, mis politseiagendi rakendamise ajal kehtinud seaduse kohaselt välistab politseiagendi kaasamisega saadud teabe kasutamise tõendina.

Eeltoodust tulenevalt jättis kriminaalkolleegium ringkonnakohtu otsuse muutmata ja prokuröri ning kaitsjate kassatsioonid rahuldamata.