- OMX Baltic0,04%314,68
- OMX Riga0,16%950,24
- OMX Tallinn0,11%2 147,24
- OMX Vilnius−0,08%1 506,11
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 30−0,21%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,07%10 878,12
- Nikkei 2250,62%66 262,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,33
- OMX Baltic0,04%314,68
- OMX Riga0,16%950,24
- OMX Tallinn0,11%2 147,24
- OMX Vilnius−0,08%1 506,11
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 30−0,21%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,07%10 878,12
- Nikkei 2250,62%66 262,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,33
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eksport kahanes pea kümnendiku
Eksport langes ka oktoobriga võrreldes 4%, teatas statistikaamet. 11 kuu kokkuvõttes kahanes eksport samuti 9% võrra.
Novembris eksporditi Eestist kaupu 1,06 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,15 miljardi eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 96 miljonit eurot võrrelduna 10 mln eurose ülejäägiga aasta varem.
Eestist eksporditi enim elektriseadmeid (19% Eesti koguekspordist), põllumajandussaadusi ja toidukaupu (13%) ning mineraalseid tooteid (sh bensiin, põlevkiviõli, elektrienergia) (11%).
Ekspordi vähenemine novembris aasta varasemaga võrreldes oli peamiselt tingitud elektriseadmete ning keemiatoodete (sh orgaaniliste kemikaalide) väljaveo kahanemisest (langus vastavalt 23% ja 30%). Samal ajal suurenes puidu ja puittoodete ning transpordivahendite väljavedu (kasv vastavalt 14% ja 18%).
Novembris imporditi Eestisse kõige rohkem elektriseadmeid (17% Eesti koguimpordist), mineraalseid tooteid (13%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (12%). Suurim langus oli elektriseadmete sisseveos (21%). Samas suurenes transpordivahendite (sh sõidukid ja raudteeveerem) sissevedu 32% ning mineraalsete toodete (sh kütused) import 20%.
Ekspordi sihtriikide seas oli esikohal Rootsi (18% Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (15%) ja Venemaa (13%). Koguekspordi vähenemist võrreldes 2012. aasta novembriga mõjutas peamiselt väljaveo vähenemine Venemaale ja Rootsi (langus vastavalt 19% ja 10%). Eksport Venemaale vähenes peamiselt orgaaniliste kemikaalide, Rootsi aga elektriseadmete väljaveo vähenemise tõttu.
Samal ajal suurenes eksport Lätti 7% ja Suurbritanniasse 34%. Ekspordi kasvu Lätti toetasid mineraalsed tooted (sh elektrienergia). Eksport Suurbritanniasse suurenes elektriseadmete väjaveo suurenemise tõttu.
Enim imporditi novembris kaupu Soomest (14% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%) ja Leedust (10%). Impordi kasvu pidurdas 2012. aasta novembriga võrreldes sisseveo vähenemine Rootsist ja Lätist (langus mõlemast 9%). Sissevedu nendest riikidest vähenes eelkõige elektriseadmete sisseveo vähenemise tõttu.
Samal ajal kaupade import Leedust suurenes 15% ja Venemaalt 18% peamiselt mineraalsete toodete sisseveo suurenemise tõttu.
Võrreldes eelmise aasta oktoobriga kahanes novembris eksport 4% ja import 6%. Ekspordi kuist kahanemist mõjutas enim elektriseadmete ja metallijääkide väljaveo vähenemine. Impordi vähenemist mõjutas raudteeveeremi ja mehhaaniliste seadmete sisseveo kahanemine.
Ekspordihinnad langesid novembris võrreldes aasta varasemaga 1,5%, impordihinnad aga kasvasid 1,2%, teatas statistikaamet.
Seotud lood
Eestimaine looduskosmeetikafirma Joik on oma eelmise aasta ekspordinumbritega rahul. Teistele ettevõtetele soovitab Joiki turundus- ja ekspordijuht Kadri Mäesalu uue turu erinõudmistega kiirelt kohaneda.
Kuuendat kuud langev eksport võib hoogu juurde saada Aasiast.
Novembris kahanes Eesti eksport kuuendat kuud järjest. 11 kuu kokkuvõttes on eksport samuti kümnendiku võrra väiksem kui mullu. Vaata, mis kaupade väljavedu kasvab ja millel langeb.
Ekspordipartnerite leidmine on raske, kuid hoidmine veel raskem, märkis Hiiuma puiduettevõtte Vesset OÜ juht Toomas Pertel.
Viimaste aastate üks olulisemaid muutusi IT-taristu maailmas on olnud VMware'i litsentsimudeli ja hinnastamise muutumine. See on tekitanud ebakindlust ning pannud organisatsioone üle maailma otsima uusi võimalusi, kuidas oma virtualiseerimisplatvorme ja taristut tulevikus hallata. Kuna muudatuste pikaajalist mõju on keeruline ette näha, vaatavad paljud ettevõtted üle seni iseenesestmõistetavana tundunud tehnoloogilised valikud ning hindavad võimalikke alternatiive.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele