Vahutootja Krimelte lööb ülikooliga käed

„See on ühiste huvide deklaratsioon. Krimeltel on olemas probleemid, ideed ja innovaatika, aga on selge, et vaid oma kontroll-laborite ja inimestega nad neid realiseerida ei saa. Ülikool jällegi leiab, et selliste probleemide lahendamine arendab meid ja võimaldab tuua õppetöösse huvitavaid ja kasulikke nüansse, mis meie erialast haridust parandavad,“ sõnas Tartu ülikooli orgaanilise keemia dotsent Uno Mäeorg.

„Mõningaid üksikuid pisemaid lepinguid on keemikud varemgi tööstusettevõtetega teinud, aga selliseid suuremaid koostöölepinguid nagu praegune rohkem ei ole. Oleme teinud juba ühe EASi kaudu rahastatava projekti ning uurinud Krimelte jaoks üksiklepingutega ka mõningaid polümeerhermeetikuid ning teinud ka lähtematerjalide analüüse,“ selgitas Mäeorg.

Turuliidrid Eestis

„Eestis asuvad kaks Euroopa juhtivat polüuretaanvahtude tootjat, meie ja Henkel Makroflex Pärnus. Seda arvesse võttes katab Eesti kõrgharidus polümeeride keemia valdkonda väga minimaalselt. Kaks Euroopa juhtivate tootjate hulka kuuluvat ettevõtet vajavad pideval oma arendusosakonda õppinud keemikuid, seega mõtleme ka oma tulevase tööjõu peale, et meil oleks võtta kusagilt meie valdkonna kvalifitseeritud keemikuid,“ kommenteeris Krimelte tegevdirektor Alar Salum.

„Üksikute projektide põhiselt on toiminud see koostöö juba ligi kolm aastat. Algne initsiatiiv tuli meie poolt, aga ülikooli keemia instituudile on see olnud samaväärselt huvitav. Meie arenduskeemikud tegelevad eelkõige konkreetse tootearendusega, kuid potentsiaalselt huvipakkuvate materjalide uurimiseks ei jää alati aegagi. Edaspidi suhtlevad meie keemikud Tartu ülikooli keemikutega igapäevaselt, saame kasutada ka ülikooli teadusaparatuuri, mida meil endal pole,“ sõnas Salum.

Hädavajalik tipptehnika

Mäeorg rõhutas, et ükski tööstusettevõte ei saa teha kõrgtehnoloogilisi arendustöid, omamata moodsaid analüüsiseadmeid, mis on olemas enamasti just ülikoolides.

Arendusprojektidega kaasnevaid kulusid ei oska Salum veel hinnata, sest need võivad ulatuda mõnest tuhandest eurost sadadesse tuhandetesse, olenevalt projektide mastaabist ja koostöö tihedusest. „See koostööleping on pigem raamleping TÜ juhtkonnaga, et reglementeerida ja süvendada juba pisut toiminud koostööd ning tulevikus veel tihedamalt ühiselt areneda,“ lisas ta.

Krimelte ei välista edaspidiseid koostöid ka TTÜ rakenduskeemikutega. „Panime eelmisel aastal välja juba stipendiume keemiaüliõpilastele nii TÜst kui TTÜst, kuid koostöölepingute korrastamise osas oli Tartu ülikool hetkel pisut aktiivsem ja jõudis TTÜst ette,“ ütles Salum.

Koostöö raames on oodatud Tartu ülikooli tudengid Krimeltesse ka praktikale ning oma kraadiõppes vajalikke uuringuid tegema.