Uues volikogus on IRLil 11 ja Reformierakonnal kokku 15 kohta, mis annab neile napi häälteenamuse. Seetõttu ei välista Kruuse, et võimuliitu kaasatakse veel mõni jõud. „Kuulame teiste erakondade ning valimisliitude head mõtted ära, eks siis otsustame. Fakt on see, et kõigi kandideerijate programmist leiame ühiseid jooni,“ märkis linnapea.
Küsimuse peale, kui tõenäoliseks peab ta seda, et Reformierakond uuest koalitsioonist üldse välja jäetakse, vastas Kruuse, et teoreetiliselt on kõik võimalik. Ühe sellise variandina on pakutud näiteks IRLi, SDE, Vabakunna ja Vaba Tartu Kodaniku kaolitsiooni, kellel nelja peale kokku 25 mandaati. „Siiski tundub mulle esialgu, et seda ei juhtu. See võimuliit muutuks üsna killustatuks ega püsiks eriti kaua,“ arvas Kruuse.
Keskerakonna ülekaaluka valimisvõitu Tallinnas kommenteeris Kruuse, et tema jaoks polnud see mingi üllatus. „Vaadatas Keskerakonna viimaste päevade kampaaniat, siis suudeti vastanduda, mistõttu nende valijaskond mobiliseerus. Palju hääli tuli Lasnamäelt, kõik see on loomulik,“ märkis Kruuse.
Kruuse sai Tartus 5284 häält, olles ülekaalukalt esimene. Talle järgnesid IRLi linnapeakandidaat Margus Tsahkna 3257 häälega ja sotside linnapeakandidaat Heljo Pikhof 1735 häälega.
Nii IRL kui Reformierakond, kes viimasel kahel aastal linna on juhtinud, kaotasid mõlemad volikogus kaks kohta. Sotsiaaldemokraatlik Erakond sai uues volikogus kaheksa mandaati ja Keskerakond üheksa mandaati, mis on sarnane eelmiste valimistega.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tartu volikogus kolm kohta saanud Vabakunna valimisliidu esinumber Gea Kangilaski leiab, et ülikoolilinnas peaks arendama eeskätt iduettevõtlust.
Koalitsiooni läbirääkimised Tartus saavad olema väga huvitavad, sest pärast 16 aastat on sealne poliitiline olukord muutunud, leidis IRLi ridades Tartu linnapeaks kandideerinud Margus Tsahkna.
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.