Vene turistidele rohkem tähelepanu

„Narva piir on juba nii-öelda nõelasilm. Rääkisin äsja ühe hotellijuhiga, kes tuli autoga Peterburist ja ootas praktiliselt 6,5 tundi Eesti poole peal,“ kirjeldas Triik olukorda. „Nende asjadega peab riik tegelema, kui me tahame turistide voogu tulevikus kasvatada,“ märkis ta.

Äripäev kirjutas eile, et mitte-eluhoonetele antavate ehituslubade arv on sel aastal märgatavalt kahanenud. Üks sektoritest, kus sel aastal on vähem ehituslube antud, on majutushooned. Selle aasta II kvartalis anti ehitusluba vaid kolmele uuele majutuskohale. Mullu oli neid 47.

Triik peab üheks võimalikuks põhjuseks asjaolu, et turismimaastik ei ole väga hästi taastunud ning investorid on skeptilised.

„Kuigi eelmine aasta oli väga hea turismiaasta ja sel aastal läheb vähemalt Tallinnal hästi, siis mujal Eestis ei saa just öelda, et nad häid tulemusi teeks. Kuna ka üldine statistika näitab, et ainult 20% turiste jõuab väljapoole Tallinnat, tuleb seal siseturu arvelt elada,“ kõneles Triik.

Põhjusena tõi ta välja ka vahepealsed kõrged ehitushinnad, mis on langenud, kuid hakkavad taas tasapisi tõusma. Ehitust ja hotellindust tuleb tema hinnangul ühtselt vaadata, sest kallilt ehitades on hiljem väga raske ellu jääda.

„Räägitakse ju, et turg on täis, risk on suurem, tuleb rohkem tööd teha, et hakkama saada. Hotellindus on pikk investeering, seda tuleb kindlasti mõelda. Praegu otsitakse võib-olla kasumlikumaid projekte, mida hotellindus kindlasti ei ole, sest turismihooaeg on kõikuv,“ arutles Triik võimalike põhjuste üle, miks on vähenenud huvi majutusse investeerida.

Oluliseks pidas ta ka üldist majandusolukorda Euroopas, mis ei ole veel piisavalt stabiilne. „Eestit mõjutab iga selline liikumine ja kui peaks Skandinaaviat mõjutama, siis mõjutab väga otseselt ka Eestit,“ lausus Triik.

Seda Eesti kartma ei pea, et välisturistid huvi kaotaks, leidis Triik, nimetades oluliseks faktoriks Soome turgu, mis on püsinud enam-vähem stabiilsena. Samuti on oluline Vene turu kasv, millele tuleks kaasa aidata. Teiste riikide puhul on tema sõnul võtmeküsimuseks lennuühendus. Lisaks kohalikule lennufirmale tuleks siia meelitada ka välisfirmasid, kes tagaks paremad ühendused, kuid selleks tuleks Eesti kaugematele turistidele atraktiivsemaks teha.

„Palju on räägitud ärituristidest, et meil pole korralikku konverentsikeskust. Nüüd on see projekt turismi arengukavas, ma loodan, et see saab ka teoks, siis me muutuks ka sellisele seltskonnale atraktiivseks,“ rääkis Triik.