Mullu viis EfTEN Kinnisvarafond läbi kaks aktsiaemissiooni kogumahus 19,3 miljonit eurot. Käesoleva aasta aprillis kaasas fond aktsionäridelt täiendavalt 14,5 miljonit eurot, mida olulises osas kasutati viiest kinnistust koosneva EPI Baltic I portfelli soetamise omakapitalina.
Juuni lõpu seisuga omavad Eesti ja Leedu pensionifondid kokku 51,8 % EfTEN Kinnisvarafondi hääleõiguslikest aktsiatest. Ülejäänud osas omavad aktsiaid Eesti eraisikud või neile kuuluvad investeerimisettevõtted.
Fondi dividendipoliitika näeb ette, et aktsionäridele makstakse brutodividendidena 80% aastasest vabast rahavoost (EBITDA miinus laenumaksed) ning 20% jäetakse fondi reservi.
Fondi nõukogus on kaheksa liiget: nõukogu esimees Arti Arakas, Jaan Pillesaar, Siive Penu, Laire Piik, Sander Rebane, Martin Hendre, Tauno Tats ja Rain Lõhmus. Fondi juhatusse kuuluvad fondijuht Viljar Arakas ja investeeringute juht Tõnu Uustalu.
EfTEN Kinnisvarafondi konsolideeritud müügitulu kasvas tänavu esimese kuue kuuga võrreldes eelmise aasta sama perioodiga üle kahe korra, moodustades 4,3 miljonit eurot. Puhaskasum oli samal perioodil 2,3 miljonit eurot võrrelduna 1,5 miljoniga aasta varem.
EfTEN Kinnisvarafond plaanib alustada väljumist väiksemaist investeeringuist ning jätkata investeerimist suuremaisse objektidesse. Fondi eesmärgiks on keskenduda tehinguile, mille varaline maht ületab kümne miljoni euro piiri.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
„See emissioon on läbi aegade EfTENi kinnisvarafondi suurim. Kogu emissiooni maht on täis märgitud,“ teatas EfTEN Kinnisvarafondi ASi juhatuse liige Viljar Arakas.
Eesti suurettevõtjate loodud AS EfTEN Kinnisvarafond alustab väljumist väiksemaist investeeringuist ning jätkab investeerimist suuremaisse objektidesse.
EfTENi kinnisvarafond soovib aktsionäridelt kaasata fondi edasise kasvu rahastamiseks peaaegu 17 miljoni eurot.
EfTEN Kinnisvarafondi konsolideeritud müügitulu kasvas tänavu esimesel poolaastal võrreldes mullusega üle kahe korra, 4,3 miljoni euroni.
Kaasaegne
ärireiside korraldus peab olema kiire, mugav ja paindlik. Töötaja soovib tavapärase lennu ja hotelli broneerida võimalikult lihtsalt, ettevõte aga vajab ülevaadet reisikuludest, selget reisipoliitikat ning kindlust, et reisija saab vajadusel kiiresti abi. Lihtsa ärireisi saab töötaja ise broneerida, kuid keerulisema marsruudi, viimase hetke muudatuse või ootamatu olukorra puhul muutub oluliseks professionaalne reisiabi.