Küberrünnak võib vangi viia

Direktiivi eelnõu eesmärk on samuti ennetada küberrünnakuid ning tõhustada politsei- ja teiste õiguskaitseasutuste tööd - ELi liikmesriigid peavad tagama menetlused, mis võimaldavad vastata kiireloomulistele abitaotlustele hiljemalt kaheksa tunni jooksul.

Direktiivi eelnõu kohaselt peaksid liikmesriigid seadma ebaseadusliku toimingu (aluseta andmesüsteemi sisenemine, häirimine või pealtkuulamine ning tahtlikult selle tegevuse jaoks vajalike vahendite müümine või tootmine) eest maksimumkaristusmääraks vähemalt kaheaastase vangistuse.

"Robotivõrgud"Direktiivis sätestatakse vähemalt 3aastane vangistus nn "robotivõrkute" loomise eest, mille kaudu saavutatakse kaugkontroll märkimisväärse arvu arvutite üle  pahavaraga nakatamise kaudu.

Rünnak elutähtsa taristu vastuRünnaku eest elutähtsa taristu vastu (elektrijaam, transpordivõrk, valitsusvõrk) võib määrata viieaastase vangistuse. Sama kehtib, kui ründajaks on kuritegelik organisatsioon või kui rünnak põhjustab rasket kahju.

Kiireloomuline abi küberrünnakute puhulLiikmesriigid peavad tagama menetluse, mis võimaldab neil kiireloomuliste küberrünnakutega seotud taotlustele vastata hiljemalt kaheksa tunni jooksul, et muuta politsei koostöö efektiivsemaks.

Juriidilise isiku vastutusJuriidilisi isikuid saab vastutusele võtta juhul, kui juriidilise isiku alluvuses olev isik on tegutsenud ebaseaduslikult tema kasuks (aluseta andmesüsteemi sisenemine, selle häirimine ja pealtkuulamine). Vastutusele võetud juriidilise isiku suhtes kohaldatakse karistusi, mille hulka kuuluvad kriminaalõiguslikud ja muud trahvid ning sanktsioonid (riiklike hüvitiste või abi saamise õigusest ilmajätmine ja sundlõpetamine).

Edasised sammudVastuvõetud tekst peab saama ametliku heakskiidu ELi Nõukogult. Direktiiv täiendab 2005. aastast kehtivaid reegleid. Selle vastuvõtmisest on liikmesriikidel aega üks aasta, et viia muudatused vastavusse oma seadustega.