Amhold: Aafrika töö pole äri, vaid missioon

"Juba 1980. aastatel osalesin Eesti ehitajatega Lääne-Siberi nafta- ja gaasimaardlate piirkonna teede, sildade, pioneerasulate ja tootmisbaaside rajamisel. Seal oli vaja suhelda Baškiiria, Soome, Tšehhoslovakkia ja Jaapani firmadega. 1990ndate alguses võtsin Soome firma Rake Oy koosseisus osa Saksamaalt tagasi toodud Vene ohvitseridele linnakute ehitamisest Volga ääres," räägib Mägi.

Ta lisab, et rahvusvahelistel konkurssidel pole sugugi lihtne jalga ukse vahele saada. "Need projektid on võrreldes Eesti omadega suhteliselt komplitseeritud, mistõttu on tagatised suured, kvalifitseerimis- ja osavõtunõuded  ranged ning tingimused keerulised ja eripärased," märgib Mägi.

Konkureerida on vaja globaalsete ja kohalike firmadega (sh Hiina, India), nii et konkurents on äärmiselt tugev. Seejuures on pakkumuste ettevalmistamise kulud meeletult suured, võiduvõimalus osalejate rohkuse tõttu aga väike. Ning tulemusi tuleb kaua oodata – pakkumuste menetlemine võtab aega­ umbes 12 kuud.

Tüütu tee Aafrikasse. Amholdil on Ugandas Entebbes Victoria järve ääres kontor, kus on pidevalt kohal üks Eesti insener. Ühtlasi kasutab firma kohalikke rahvusvahelise kogemusega ehitusinsenere. Kui aga mingis projekteerimis- või ehitusetapis osutub vajalikuks projekti eriosa juhtivinseneri nõu, sõidab ta Eestist Ugandasse.

Mägi ütleb, et sõit Ugandasse on pikk ja kulukas, kuid üldiselt ei erine nii kaugete projektide juhtimine palju nendest, mida kilomeetrite poolest lähemal ellu viiakse. Amhold tegutseb ka Soomes, Afganistanis ja Rootsis ning just viimase paigaga seoses meenutab Mägi üht sõitu, kui väikelennuk üritas lumetormis lennuväljale kolm korda maanduda, kuid lõpuks pidi ikka hoopis teises linnas peatuma. "Tingimused võivad olla ekstreemsed ka siinsamas lähedal Rootsis," ütleb ta.

Pealegi leiab paljudele küsimustele vastuse Skype'i ja videokonverentside vahendusel. Sideprobleeme polevat Ugandaga ette tulnud, internet on kiire ning suurtes linnades ja teedel levib 3G-võrk.

Ekskavaatori asemel labidamehed. Enamik Uganda regionaalhaiglaid on ehitatud aastail 1960–70 ja valdavalt on need ühe-kahekorruselised. Uuemal ajal on kavandatud kuni kuuekordseid hooneid. Leidub ka 1930. aastatel ehitatud maju, mis on muutunud arhitektuuri- ja ajaloomälestisteks.

Suures osas on aga olemasolevate haiglate hooned ja taristu tugevalt amortiseerunud ja üle koormatud. Nii on viimasel ajal raskete haigustega hädas olev riik koostanud ja ellu viinud mastaapseid kompleksprojekte tervishoiu ajakohastamiseks ning võimekuse suurendamiseks.