Urmas Leeman: palgaandmed on nagu terviseandmed

17.06 Äripäevas küsitletute seisukohad näitavad, et palkade suhtes on Eesti ettevõtjate hoiakud ajale kõvasti jalgu jäänud. Pikemaajalises perspektiivis on see ohtlik tendents, sest palkade salastatus tähendab turumoonutust, millest ettevõtjal endal on paraku ainult kaotada. Turg saab tegelikkuses toimida ikka ainult nii, et kõigil selle osalistel on kasutada võimalikult palju informatsiooni.

Tänane Äripäev kirjutab tänavu juba palju kõneainet pakkunud palkadest. Ilmuva ülevaatega kummutame tippjuhtide ebaõiglaselt suure teenistuse müüdi -  Eesti tippjuhi ja keskmise palgatöötaja töötasu käärid on muu maailmaga võrreldes siiski väikesed. Näiteks USAs peab jaeketi Wal Mart töötaja tegema kolm aastat ehk tuhat korda enam tippjuhi palga kogumiseks, Eestis ulatub vahe 10-20 korrani. Tõsi, Wal Marti suurusi ettevõtteid ei ole ja ei saagi olla.

ASi Wendre juhi Vahur Roosaare sõnul ei paku avalik palgainfo lisandväärtust ega ole seetõttu vajalik.

Kalevi juhatuse esimehe Kaido Kaare sõnul neil palgatase avalik ei ole, töötajatega tehtud lepingud on konfidentsiaalsed. Avalikud palgad tekitaks tema hinnangul aga tööturul täiesti teistsuguse olukorra.

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.