Euroopas liiga suured energiaarved

Toimiv ühine energiaturg on Euroopale aga eluliselt tähtis, et püsida globaalses konkurentsis – vastasel juhul võib energiamahukas tööstus koos töökohtadega Euroopast välja kolida.

USAga kõrvutades on elektrienergia hind ­Euroopa tööstustarbijatele viimase seitsme aastaga kasvanud 37%, samal ajal on USAs see 4% alanenud. Gaasi börsihindades on vahe USA ja Saksamaa vahel enam kui neljakordne.

Bulgaariast sai tänavu esimene Euroopa riik, kus elektrienergia kõrge hind valitsuse kukutas. Teema on teravalt üleval ka Saksamaa valimiskampaanias – 2008. aastast on sakslaste elektriarved suurenenud 21%.

Komisjon on välja rehkendanud, et kui liikmesriigid viiksid ellu kõik, mis Euroopa Liidus on ühise energiaturu loomiseks kavandatud, oleks näiteks gaasiturul võimalik täiendavalt säästa 30 miljardit eurot aastas. Sellest läheks lõviosa ELi uutele liikmesriikidele, kus ühenduste loomine ja turu avamine alles algab. Siit soovitus jätkata investeerimist ühendustesse. Kohati pole seda tehtud, sest riigid kaitsevad kodumaiseid monopole. Teisalt ei usaldata partnereid – iga riik püüab kindlustada energiavarustust ja reservvõimsusi omal jõul, mis on aga kulukam.

Uue pilguga tuleks Euroopa Liidul üle vaadata ka sisemised energiatootmise ressursid – nii traditsioonilised kui ka mittetraditsioonilised, ütles Philip Lowe. Näiteks Küprosel, Bulgaarial ja Rumeenial on väljavaateid kodumaiseks gaasitootmiseks, samuti Leedul.

Lisaks aitaks Euroopa sõltuvust impordist vähendada säästlikum tarbimine ja taastuvenergia osakaalu kasv. Paraku on viimane suur probleemide pundar, sest paljudes riikides pole taastuvenergia toetusi kehtestades arvesse võetud, et tehnoloogia aja möödudes odavneb. “Eesmärk on ju toetada taastuvenergia arengut, mitte jäädagi sektorit igavesti toetama,” ütles Lowe.

Kõik kokku tähendab praegu suurt määramatust investoritele ja ettevõtjatele ning taluvuse piiri noolivad arved tavatarbijale.

Ajakirjaniku sõitu Brüsselisse rahastas Euroopa Komisjon.

Järsk hinnatõusEttevõtetel on 2005. aastast elektri hind tõusnud Euroopas 37%. Samal ajal tõusis hind Jaapanis 11% ja alanes USAs 4–9%.Majapidamiste  kulutustest moodustab energia ­(sh transport) Euroopas 7–17%, vaesemates piirkondades 22%.Eestis kulus 2012. aastal statistikaameti andmeil ühe leibkonnaliikme kohta elektrile 13 ­eurot kuus ja 2011. aastal ­­1­2 ­eurot kuus.