Euroopa ühine maksurinne alles auguline

Euroopa Komisjon on püüdnud kinni haarata finantskriisi ajal poliitikute seas süvenenud huvist seadustes ette nähtud maksud maksimaalselt kätte saada, kuna eelarved tahavad lappimist ja kärped on valusad. Teisalt ootab ka avalikkus, majanduse kohanemise raskused jaguneksid ühtlasemalt. Nii loodeti, et aastaid laual tolmanud ettepanekud automaatse infovahetuse laialdasemaks kasutuseks saavad lõpuks kõigi liikmesriikide toetuse.

„Need ettepanekud on Euroopa süsteemis topanud juba aastaid, võimaldades inimestel kõrvale hoida maksude maksmisest, mis seadustega ette on nähtud,“ oli pettunud ka Suurbritannia rahandusminister George Osborne. „Näidakem, et Euroopa riikidel on tahe kehtestatud maksud kokku koguda.“

Kolleegidele kohtumise eel läkitatud kirjas manitses Osborne, et Euroopa Liidu riikide võime kokku leppida on proovikivi, kas laiemal globaalsel tasandil oleks väljavaateid juurutada veelgi ulatuslikumaid infovahetuse reegleid. Sest trend suurema avatuse ja infovahetuse suunas ei piirdu Euroopaga – aktiivselt võitleb sama võitlust USA. Suurbritannia eestvedamisel on teema kõrgel kohal maailma juhtivaid tööstusriike ühendava G7 agendas, kust loodetakse koostööd laiendada G20 riikide tasandile, kaasates seega ka arenevad riigid.

2010. aastast survestab USA teisi riike tegema USA maksuametiga kahepoolset koostööd Ühendriikide maksuresidentide tuvastamiseks (nn FATCA leping). Läinud kuul Dublinis toimunud ELi rahandusministrite mitteametlikul kohtumisel deklareerisid viis ELi suurriiki - Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania ja Itaalia, et käivitavad omavahel pilootprojektina tõhusama FATCA – laadse maksuinfo vahetuse ka Euroopa Liidus. Kohe liitus plaani Poola ning veel paar riiki, sealhulgas Holland. Eilse kohtumise järel vahendas agentuur Bloomberg, et huviliste riikide arv on kasvanud juba 17-le. Siht on arendada sellest globaalne standard.

Samas jäid Austria ja Luksemburgi vastuseisu tõttu jätkuvalt kinnitamata muudatused hoiuste maksustamise direktiivis, millega laiendatakse finantsinstitutsioonide ringi, mis peavad teiste riikide residentide kohta automaatselt infot jagama. Mõlemad riigid on siiski ilmutanud suuremat paindlikkust ning Luksemburg on andnud isegi lubaduse pangasaladusest 2015. aastast loobuda.

Rahandusministrite otsuse peale saab komisjon nüüd alustada kõnelusi Šveitsi, Andorra, Monaco, San Marino ja Liechtensteiniga. Kõneluste aluseks jääb hoiuste maksustamise direktiivi muudatusettepanekute tekst. Kuid nagu rõhutas eile ka Algirdas Šemeta, teeb ühisrinde puudumine nende kõneluste pidamise raskeks. „Meil tuleb esmalt omaenda maja korda saada, enne kui me saame survestada teisi, et parandada infovahetuse standardeid globaalsel tasandil,“ ütles Šemeta.

Šveitsi valitsus teatas teisipäeval, et on valmis kaaluma ELi ettepanekut läbirääkimiste alustamiseks koostöö tõhustamiseks. Praeguste kokkulepete järgi peab Šveits infovahetuse asemel ELi residentide intressitulult kinni 35%se maksu. Täpsemat infot väljastatakse vaid konkreetsete päringute peale. Nüüd on kaalul automaatne infovahetus. Šveits teatas, et lähtub oma seisukoha kujundamisest arengutest mujal maailmas. Selle aasta alguses sõlmis Šveits kokkuleppe USAga automaatse infovahetuse käivitamiseks tuleva aasta algusest.

Tuleval nädalal algselt energiaalase tippkohtumisena kavandatud Ülemkogul tõotab maksudest kõrvalehoidmise vältimine muutuda isegi olulisemaks arutelu teemaks. Ülemkogu juht Herman Van Rompuy lülitas selle agendasse alles läinud kuul . Algirdas Šemeta avaldas lootust, et valitsusjuhtidel õnnestub ära teha otsused, mis rahandusministritel ei õnnestunud. „Oluline on, et me suudaksime sõnadelt tegudele minna. Täna kahjuks selles küsimuses see ei õnnestunud,“ ütles Šemeta.

Hinnanguliselt jääb Euroopa Liidu liikmesriikidel maksudest kõrvalehoidmise tõttu aastas laekumata enam kui triljon eurot maksutulu. Seda on rohkem kui ELi järgmise seitsme aasta eelarve kokku.