Rootsi eluasemeturul on defitsiit järjest suurem

Mullu alustati 22 700 korteri ehitust, mida on eelnenud aastaga võrreldes 20% vähem. Väikemajade puhul on uusehitus 15 aasta madalaimal tasemel ning vähikäiku teeb ka kortermajade ehitus. Samal ajal kasvab Rootsi elanikkond jõudsalt nii siseriiklike demograafiliste arengute kui sisserände tõttu. Ning linnastumine jätkub. Raporti järgi tuleks igal aastal ehitada 45 000 korterit, et nõudlust rahuldada.

Rootsi majanduslehele Dagens Industri teemat kommenteerinud Rootsi ehitusfirmad toovad takistustena välja bürokraatliku planeerimis- ja ehituslubade taotlemise protsessi ning ajast ja arust reeglitega üürituru, mis arengut pidurdavad.

Leht lisab, et ehitusfirmad ise reguleerivad oma ehitusmahte pigem kinnisvaraturul hindade hoidmise kui vajaduse järgi. Rootsis ehitatakse elaniku kohta uut elamispinda poole vähem kui teistes Põhjala riikides. Suurlinnades hakkab see juba majanduse arengut pidurdama.

Kõnekas on ka ehitushindade tase, millele juhtis läinud nädalal tähelepanu Rootsi televisioon. Rootsis on ehitushinnad 72% ELi keskmisest kõrgemad. Taaniga võrreldes on hinnad 38% ja Saksamaaga võrreldes 31% kõrgemad.

Eile sai valmis Rootsi valitsuse tellitud analüüs eluasemeturul vajalikest reformidest. Kohalikud ehitusfirmad sellest kiiret leevendust ei looda, sest häid algatusi on varemgi olnud, kuid asi on kinni otsustamise taga.