„Eelmisel aastal püstitati uute ettevõtete loomise rekord. Võimalusi noortele on rohkem. See, mida nad tahavad, ka juhtub. Peame inimestele andma autonoomiat. See on teine aspekt, mis töötaja juures muutunud. Seal, kus seda tehakse, tuleb uusi häid inimesi juurde, kus mitte, läheb ära,“ kirjeldas Reincke. „See tähendab, et inimestel on võimalus valida tööaeg ja -koht, see, kuidas tööd tehakse. Koht, aeg, meetod, kriteerium, isegi eesmärk. Eesmärk peab olema huvitav ja väljakutset pakkuv.“
Teise suure muutusena tõi Reincke esile töö. „See on tohutult muutunud! Aga ka töö hulk, mida tehakse ühe inimese poolt üksi. Nüüd tehakse tööd erinevates kohtades ja erineval ajal. Me võime rääkida, kas lubada kaugtööd või töötegemist omal sobival ajal. See on selliseks muutunud, juhid ja organisatsioonid peavad kaasa minema,“ väitis Reincke.
Kolmas muutus seisneb töökohas – enam pole see traditsiooniline koht, kuhu kõik kokku tulevad – 10 ruutmeetrit, kus on laud, arvuti ja tool. „Sellest on saamas kokkusaamiskoht, kus tehakse koos tööd. Kõige atraktiivsemate tööandjate kontorites on avalik ruum, kus on võimalik kohtuda, süüa, kuhu saab tulla „inimene tänavalt“ ning kus kohtuvad ettevõte ja välismaailm,“ kirjeldas Reincke. „Siis on teine ruum –või korrus- kus koosolekuid korraldada, külalisi vastu võtta. Need on alad, kus on mõnus olla ja kus on tore, inspireeriv koos ajurünnakut teha. Ja siis on kõige kinnisemad alad, need sarnanevad kõige rohkem avatud tööruumidega.“ Reincke sõnul on need sellised ruumid, mis on disainitud vastavalt eesmärgile – on seal vaja keskenduda, ajurünnakut teha vms.
Reincke sõnul võiks juht mõelda nii, et kui teda häirib, et inimene ei ole tööl, siis probleem pole selles, et inimest ei oleks kohal, vaid see, et ta ei taha seal olla.
Seotud lood
CV-Online turundusjuht Heiko Gross sõnas, et Eestis, Lätis ja Leedus on palganumber üldiselt saladus ning seda võiks muuta.
Majandusanalüütik Maris Lauri sõnul tuleb Eestis taas palgaralli juhul, kui ettevõtjad hakkavad üksteiselt tööjõudu üle ostma.
Microsofti Balti regiooni juht Rain Laane sõnas tänasel Palgainfo Agentuuri seminaril, et noorele tööjõule pole niivõrd oluline palk kui töö iseloomu paindlikkus.
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.