Eesti tarbija suhtub reisi ostmisse tuulepäiselt

Kuigi suur hulk inimesi ei loe läbi pakettreisilepingut, siis 58 protsenti vastanutest teeb seda siiski, teatas tarbijakaitseamet. Selgus ka, et peaaegu 40 protsenti vastanutest ei tee endale selgeks, kuidas probleemide tekkimisel neid lahendada. Välja selgitatakse üksnes reisi väljumisega seonduvate probleemide lahendamise kord.

Üllatusena tuli välja, et üle 13 protsendi vastanutest ei pea vajalikuks reisi eest tasumisel küsida makset tõendavat dokumenti, kuid võtavad selle vastu, kui see neile antakse. Kui meenutada eelmise aasta kahte maksejõuetust (Balt Travel Agency ja Panda Travel), siis peamiseks põhjuseks, miks tarbijad reisi eest makstud raha tagasi ei saanud oli see, et reisi ostmise tõendamiseks puudus neil makset tõendav dokument. Küsitlusest selgus, et vanemaealised inimesed ei võta üldse makset tõendavat dokumenti, kuna nad usaldavad ettevõtjat. Peale reisi eest tasumist ei võta tšekki 50–64 aastastest vastajatest ligi seitse protsenti ja 65–74 aastastest vastanutest 12,3 protsenti. Ilma makset tõendava dokumendita ei ole võimalik vajadusel tarbijakaitseametil inimest aidata tõendite puudumise tõttu.

Enne reisile minekut peab tarbija saama reisikorraldaja sihtkoha riigis oleva esindaja kontaktid.  Seda asjaolu paraku 14 protsenti vastanutest ei teadnud. Siiski 76 protsendil on kontaktandmed olemas olnud.