Barroso: kasinuspoliitika piir on käes

Esmaspäeva õhtul peetud kõnes ütles Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso, et senine kasinusele ja kärbetele keskendunud kurss ei anna enam tulemust.

"Põhimõtteliselt on see poliitika õige, kuid minu arvates on piir käes," rääkis ta. "Õnnestumise jaoks ei pea poliitika olema üksnes sobivalt kujundatud, vaid sellel peab olema ka vähemalt minimaalne poliitiline ja ühiskondlik toetus," tsiteeris Barrosot Reuters.

Samal päeval avalikustas Euroopa statistikaamet Eurostat ülevaate liikmesriikide rahanduse seisust läinud aasta lõpu seisuga. Nagu karta võis, on nn programmiriikide numbrid jälle süngemaks läinud. Ning kaks suurt riiki – Prantsusmaa ja Hispaania, pole taas suutnud antud lubadusi täita. Hispaania eelarvedefitsiit – kui sisse rehkendada ka pankade päästmine, oli mullu Euroopa Liidu suurim. Mõlemad riigid loodavad Euroopa Komisjonilt, mis 29. maiks oma otsuse teeb, ajapikendust.

"Kui defitsiidi vähendamise poliitika on põhimõtteliselt õige, võime alati arutada millises tempos see peaks toimuma," vihjas Barroso.

Täna tuli Euroopast süngeid numbreid juurde – nii teeninduses kui tööstuses näitasid ostujuhtide indeksid langust 15 kuud järjest. Euroala majandus on languses teist aastat ning tööpuudus 12%ga rekordtasemel.

Riigiti on käärid väga suured. Ainsa euroala riigina oli eelarve mullu plussis vaid Saksamaal, kellelt ülejäänud riigid ootavad aga kasinuse asemel hoopis suuremat tarbimist ja ergutust kogu regiooni majandusele. Teises servas on Hispaania SKPst 10,6%se eelarvedefitsiidiga, mis annab silmad ette isegi Kreekale.

"Me ei saa rakendada kõigile Euroopa riikidele ühes mõõdus programmi," ütles Barroso.

Euroala tervikuna on suutnud oma eelarvedefitsiidi vähendada 3,7%-le eelnenud aasta 4,2%-lt SKPst. Samas võlakoorma kasv on jätkunud, ületades mullu 90% piiri SKPst.

Euroala eelarvedefitsiidi kriteeriumi ehk 3% sisse SKPst mahuvad rahaliidu riikidest Eesti, Saksamaa Austria, Soome, Luksemburg ning rahaliitu pürgiv Läti. Võlakriteeriumi – väiksem kui 60% SKPst – täidavad viis riiki pluss Läti.

Kärpekuuri on Euroopal soovitanud leevendada nii IMF kui mitmed teised riigid eesotsas USAga. Washingtonis äsja lõppenud IMFi ja Maailmapanga kevadkoosolekul ilmutasid selleks valmisolekut nii Hollandi rahandusminister ja eurogrupi juht Jeroen Dijsselbloem – kelle riik on samuti kärbetega hädas –, kui ka rahandusvolinik Olli Rehn.

Rehni sõnul on euroala karmistunud reeglid loodud targalt, võimaldades vajalikku paindlikkust. Aastatuhande alguses, kui Saksamaa ja Prantsusmaa ühiselu reegleid väänasid, nimetas Euroopa Komisjoni toonane juht Romano Prodi distsipliininõudeid tobedaks.

Kärpekursi õigsuses on jätkuvalt veendunud Iirimaa, mis loodab esimese riigina tänavu IMFi ja ELi abiprogrammi alt välja saada. Iiri rahandusminister kommenteeris ajalehele Wall Street Journal Barroso sõnu, et Iirimaa jätkab eelarvedefitsiidi vähendamist ning kavatseb selle läinud aasta 7,6%-lt SKPst aastaks 2015, euronormi saada.