Hästi varjatud kokkuhoid “kastimajanduselt“

Praegune olukord taarakastide turul Eestis ja ka teistes Balti riikides on see, et igal tootjal on oma kastid, mis küll omavahel kokku sobivad, kuid teiste tootjate kastidega ei ühildu. Sisuliselt tähendab see seda, et kaupmeeste juurde jõuab kümnete erinevate tootjate kaubakaste, mille ladustamine ja paigutamine on paras peavalu, ruumi ja ka raha raiskamine, sest neid pole võimalik paigutada üksteise peale ja sisse ruumisäästlikult. Kui aga tooteid poodi vedades veel kuidagimoodi nende paigutust optimeeritakse, siis kaupmeeste juurest tagasi tootjate juurde veavad kaubaautod sisuliselt õhku. Näiteks suurel tootjal läheb neli rekkat logistikakeskusesse kaubaga ja kui kastid oleksid säästlikult üksteise sisse pandavad, peaks tal tagasi tulema üks täiskoormaga rekka, mitte neli sisuliselt tühja autot kastidega.

“Kaupmehed ja logistikakeskused näevad seda hullust kõige paremini,” ütleb OÜ Bepco juht Margus Ärm. Bepco lõpetas hiljuti uudse kastide süsteemi välja töötamise ning asja uuenduslikkus seisneb selles, et erinevas suuruses kastid mahuvad ühtsesse standardisse, ühilduvad euroaluse mõõduga ning omavahel ning on tühjana säästlikult paigutatavad. Tema kontoris on terve hulk erinevate Eesti toiduainetööstuste kasutatavaid kaste ja ta näitab, kuidas need omavahel sugugi kokku ei klapi. “Siin on näiteks väga hea kast, kuhu mahub ideaalselt 20 piima tetrapakki, kuid kast ise ei ühildu ühegi teise kastiga ja ka kokku pole seda võimalik pakkida. Ehk et kaupmehe juurest tagasi tootja juurde sõidab terve suur kastitäis õhku,“ räägib Ärm. Ta ütleb, et kõige keerulisem on piimatoodete kastidega, sest piimatoodete pakendid on väga erineva kujuga, tihti õrnad ja juba jogurtitopse on kahe erineva kaane läbimõõduga. Kui üritada neid mingisse kasti panna, siis enamasti jääb sinna ka hulk tühja ruumi, isegi lausa kolmandik kasti võib jääda täitmata. See aga tähendabki, et veetakse õhku.

“Jaekaupmehed tunnetavad kastiprobleemi kõige teravamalt, kuid nemad ei saa otseselt midagi teha, sest kastide omanikud on tootjad, kellel omakorda pole võimalik seniseid kaste uute vastu väga lihtsalt vahetada, sest tootmisliinid on ehitatud ja seadistatud just nendele kastidele, mida nad praegu kasutavad,” räägib Ärm. “Nii ongi ses valdkonnas olukord, kus jaekaupmehel on vaja tegeleda umbes 100 erinevat tüüpi kastiga, mis omavahel kokku ei passi.”