Eesti tellib finantstehingute maksu mõjuanalüüsi

Ligi sõnul räägib rida argumente selle maksu kasuks - nagu finantssektori üldine roll kriisis ja sektori suhteliselt teistmoodi maksukoormus. „Aga on ka argumente, mis panevad meid projekti üle tublisti pead murdma, et mitte öelda selles kahtlema,“ nentis Ligi. „Oleme valmis aktiivselt vaidlema.“

Valitsus toetab põhimõtteliselt eelnõu eesmärke, milleks on tagada liikmesriikide fiskaalne jätkusuutlikkus, suurendada Euroopa Liidu finantssüsteemi stabiilsust ja vältida konkurentsimoonutusi erinevate majandussektorite vahel.

Valitsus leidis, et täiendavalt tuleb analüüsida Eesti finantssektori ümberpaiknemise ja restruktureerimisega seotud riske ning selle mõju finants- ja majanduskeskkonna atraktiivsusele ja arengule tervikuna, arvestades, et teised Põhjamaad ja Balti riigid ei ole tõhustatud koostööga liitunud.

Eesti eeldab, et finantstehingute maksustamise fiskaalne mõju võib olla Eesti jaoks arvestatav, kuid see sõltub mitmest tegurist. Eelkõige maksubaasist ja maksu kogumise lahendustest, samuti sellest, kas ja kui suurel määral saab maksust nn omavahend ELi eelarves. Põhimõtteliselt on Eesti valmis viimast kava kaaluma, kuid eelistab võimalust ülejäänud maksutulu kasutuse üle ise otsustada.

Euroopa Komisjoni esitatud ettepanekute kohta on Eesti seisukoht, et kaaluda tuleks maksu kohaldamisala piiramist selliste väärtpaberitehingutega, mis on kõige riskantsema iseloomuga - eelkõige tuletisinstrumentidega. Samuti tuleks maksu kohaldamisalast välistada tehingud investeerimistoodetega, mis on suunatud pikaajalisele säästmisele, mis eelkõige tähendaks pensionifondide osakuid ja tehinguid. Kriitilise tähendusega on ka maksu kogumise efektiivse süsteemi rakendamine kõikides liikmesriikides. Samas ei poolda Eesti maksu järkjärgulist kehtestamist ega pea mõistlikuks maksu rakendamist juba 1. jaanuarist 2014. a. Turuosalistele ja maksuhalduritele tuleks anda piisav aeg (vähemalt aasta) oma tegevuse kooskõlla viimiseks direktiivi eelnõus ettenähtud maksukogumise nõuetega.

Rahandusministeeriumi ja turuosaliste hinnangute kohaselt võib potentsiaalse maksutulu ulatuda maksimaalselt kuni 10 miljoni euroni aastas (optimistlikum prognoos). Konservatiivsema hinnangu järgi võiks see olla 2-3 miljoni eurot aastas.

Rahandusministeerium esitab uuendatud seisukohad Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks pärast täiendava mõjuanalüüsi valmimist.