Lahjade ja kangete alkohoolsete jookide aktsiisi vahe on liiga suur, ütles Saaremaa viinatootja Altia Eesti ASi tegevdirektor Kristel Mets.
„Vaadates kogu alkoholitarbimist, mis Eesti Vabariigis on, siis enamik etanoolikraadidest juuakse siiski lahjast alkoholist ehk õllest, siidrist ja kokteilijookidest,“ ütles Mets, kelle hinnangul on aktsiiside vahe ebavõrdselt suur. Ta lisas, et maksustama ei peaks toodet selle järgi, mis tootegruppi ta kuulub, vaid etanooli järgi.
Ideaalis võiks Metsa sõnul aktsiisihinnad võrdsustuda, kuid see ei saaks juhtuda kohe. „See peaks kujunema ülemineku vormis,“ märkis ta.
Tänane Äripäev teeb ettepaneku suurendada õlleaktsiisi, et väheneks õlle- ja viinaaktsiisi vahe. Praegu maksavad viinatootjad tunduvalt suuremat aktsiisi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Autor: Kadri Põlendik, Kristi Malmberg
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Selle asemel, et viinahinda poes õllega võrreldes odavamaks muuta, tuleks otsida meetmeid viinatarbimise vähendamiseks, leidis sotsiaalminister Taavi Rõivas.
Mullu suvel saatis Liviko juht Janek Kalvi kange alkoholi tootjate nimel rahandusministeeriumisse ettepanekud alkoholiaktsiisi tõstmise eelnõule. Tema üks olulisemaid ettepanekuid oli võrdsustada alkoholi aktsiisimäär õlles ja kanges alkoholis.
Sama koguse alkoholi erinevalt maksustamine on õlle- ja viinatootjad karvupidi kokku ajanud. Seni on lobitöös edukamad olnud õlletootjad.
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et ta ei mõista praegu uksest ja aknast sisse pressivat alkoholitootjate lobi.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.