- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,8
- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,8
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maksuvolinik: Austria jääb üksi
Saksamaa eestvedamisel püüab Euroopa allutada kõik „offshore“ panganduskeskused Euroopas ühtsetele reeglitele, mis näeks ette info jagamise pangakontode omanike kohta.
Luksemburg ja Austria on seni kiivalt oma pangasaladust kaitsnud ning eelistanud 2005. aastal saavutatud kokkuleppe järgi teiste riikide hoiustajate intressitulult maksu kinni pidada ja nende koduriiki lähetada, avalikustamata hoiuste omanikke. Teised ELi riigid edastavad andmed teenitud tulu kohta hoiustaja koduriigi maksuametile.
Nädalavahetusel ütles Luksemburgi rahandusminister Luc Frieden, et on valmis pangasaladuse reegleid üle vaatama. Hoiuste maht Luksemburgi pankades ületab riigi SKP kümme korda.
Meelemuutuse katalüsaatoriks sai ilmselt Küpros, mille pangandussüsteemi paisutasid suureks välismaalaste hoiused, mida meelitasid riiki madalad maksud ja leebed reeglid.
„See on tingitud surve kasvust teiste riikide poolt. Küpros võis olla see õlekõrs, mis murdis kaameli selgroo,“ ütles agentuurile Reuters Londoni majanduskooli professor Paul De Grauwe.
„Ma tervitan Luksemburgi uut avatust automaatse infovahetuse osas, ehkki see võinuks juba ammu nii olla,“ kommenteeris Euroopa Komisjoni maksuvolinik Algirdas Šemeta. „Nüüd on valgusvihus Austria. Kui riik jätkab vastuseisu vältimatule kursile suurema avatuse suunas, leiab ta ennast lõpuks üksildases ja perspektiivita positsioonis.“
Austria rahandusminister Maria Fekter kummutas aga ootused, et Austria niipea Luksemburgist eeskuju võtab.
„Ma olen maksudest kõrvalehoidjate kütt, kuid ühtlasi ausate hoiustajate kaitsja. Alusetu on avada kõigi hoiustajate kontod, kui nad pole midagi valesti teinud,“ ütles Fekter kohalikule ajalehele. „Sel põhjusel võitlen ma pangasaladuse eest nagu lõvi.“
Luksemburgi pankade assotsiatsiooni juht Jean-Jacques Rommes kommenteeris Reutersile, et kõiki ELi riike hõlmav infovahetus ei loo ühtset mänguruumi, kuna mõjutab enam neid riike, kus on suurem välismaiste hoiustajate osakaal.
Euroopa Komisjon tahab, et kõik liikmesriigid tugevdaks reegleid hoiustelt teenitud tulu maksustamise kohta, mille alla käib ka automaatne infovahetus selle üle, kes hoiustajatest kui palju intressitulu on teeninud. Pea kõik liikmesriigid juba vahetavad taolist infot ELi hoiuste direktiivi alusel, kuid Luksemburg ja Austria pole seni soovinud kontoomanike nimesid avalikustada.
Enamus arenenud riike vahetab omavahel maksumaksjate ja hoiustajate kohta infot vastava konkreetse palve peale, kuid kuna selline taotlus eeldab maksudest kõrvalehoidmise kahtlust, on sellel vaid piiratud mõju. Automaatne infovahetus aitab paremini võimalikke rikkumisi avastada.
Maksuvoliniku sõnul aitaks ühised infovahetuse reeglid kõigis liikmesriikides tõhusamalt maksudest kõrvalehoidmise vastu võidelda. „Maksudest kõrvalehoidmist pole võimalik peatada ilma automaatse infovahetuse jõulisema, kiirema ja ulatuslikuma jõustamiseta,“ ütles Šemeta.
Saksamaa rahandusministeeriumi teatel võib teema aruteludeks üles kerkida sel nädalal Dublinis toimuval ELi rahandusministrite kohtumisel.
Seotud lood
Umbes sama suur summa kui on kogu Euroopa Liidu eelarve järgmiseks seitsmeks aastaks - ehk triljon eurot, jääb Euroopa Liidu riikidel igal aastal tuluna saamata maksudest kõrvalehoidmise tõttu.
Leedulasest maksuvoliniku Algirdas Šemeta eestvedamisel üritab Euroopa Liit oluliselt piirata ettevõtete ja üksikisikute võimalusi maksude maksmisest kõrvale hoidmiseks ning kindlustada, et ka „virtuaalsed“ rahvusvahelised suurfirmad nagu Facebook või Amazon oma Euroopas teenitud tulult mõistlikult makse maksaksid.
Järjest raskem on rahale varju leida – nädalavahetusel teatas ka Luksemburg, et võib lahti öelda senisest praktikast, kus riik teistele Euroopa Liidu riikidele nende riikide kodanike pangakontode kohta infot ei anna.
Vandudes alla kasvavale survele, teatas täna lõpuks ka Austria valitsus, et on valmis ümber vaatama seadused, mis pole seni võimaldanud teistele liikmesriikidele infot jagada nende kodanike hoiuste kohta Austria pankades.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele