• OMX Baltic0,01%308,39
  • OMX Riga0,28%902,59
  • OMX Tallinn0,1%2 104,65
  • OMX Vilnius−0,06%1 451,83
  • S&P 500−0,16%7 346,32
  • DOW 300,14%51 924,08
  • Nasdaq −0,75%25 285,8
  • FTSE 1000,65%10 529,89
  • Nikkei 2254,61%72 366,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%86,13
  • OMX Baltic0,01%308,39
  • OMX Riga0,28%902,59
  • OMX Tallinn0,1%2 104,65
  • OMX Vilnius−0,06%1 451,83
  • S&P 500−0,16%7 346,32
  • DOW 300,14%51 924,08
  • Nasdaq −0,75%25 285,8
  • FTSE 1000,65%10 529,89
  • Nikkei 2254,61%72 366,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%86,13
Finantsekspertidest koosneva organisatsiooni FinanceEstonia arvates on Eesti kapitaliturgude taaskäivitamise oluliseks eelduseks riigiettevõtete osaline börsile toomine ja kohalike pensionisäästude suurem osalemine Eesti kapitaliturul.
FinanceEstonia on teinud põhjaliku analüüsi ja välja töötanud konkreetsed ettepanekud Eesti kapitaliturgude eduka arengu tagamiseks. Väljapakutud sammud koondavad erasektori ja riigipoolseid tegevusi, mis toovad kasu nii ettevõtetele kui ka eraisikutele ning aitavad kaasa Eesti majanduse elavdamisele.
FinananceEstonia välja töötatud ettepanekuid on tutvustatud nii majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis kui ka rahandusministeeriumis. Olukorra edasiseks analüüsiks ja ettepanekute elluviimiseks on loodud rahandusministeeriumi spetsialistidest ja FinanceEstonia esindajatest koosnev töögrupp.
FinanceEstonia juhatuse esimehe Priit Põldoja sõnul on töögrupi  tegevuse ajendiks Eesti majanduse finantseerimisvõimaluste liigne ühekülgsus ja kapitalituru madalaim tase alates Eesti kapitaliturgude sünnist 1996. aastal.
„Samal ajal on kohaliku kapitalituru toimimine majandusele äärmiselt oluline, kuna see suurendab ettevõtete võimalusi kapitali kaasamiseks ning pakub eraisikutele ja institutsioonidele rohkem võimalusi investeerimiseks,” märkis Põldoja.
Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete võime iseseisvalt ja lihtsamalt finantseeringuid leida suurendab nii alustavate äriprojektide arvu kui aitab kaasa firmade rahvusvahelisele laienemisele. See omakorda loob uusi töökohti ja suurendab majanduses loodavat lisaväärtust.
Eestis peab laienema investeerimisalternatiivide valik, nii et kohalikel säästjatel oleks ka muid valikuid peale pangahoiuse. Eesmärk on taaskäivitada Eesti kvaliteetsete võlakirjade ja aktsiaturg, tagamaks nii eraisikutele kui ka institutsioonidele täiendavaid investeerimisvõimalusi. FinanceEstonia arvates on kapitaliturgude taaskäivitamise oluliseks eelduseks riigiettevõtete osaline börsile toomine ja kohalike pensionisäästude suurem osalemine Eesti kapitaliturul.
Äripäeva koostatud II pensionisamba ülevaate põhjal, mis ilmus 8. märtsil, investeerisid kohustuslikud pensionifondid Eesti kinnisvarasse investeerivasse EfTEN Kinnisvarafondi eelmisel aastal umbes 12 miljonit eurot. Mitmed fondid (LHV, Ergo, Swedbank, Danske) suurendasid veidi oma osalusi Tallinna börsifirmades ning samuti ostsid fondid eelmise aasta kevadel emissioonist veidi portfelli juurde Eesti Energia võlakirju.
LHV II samba fondid investeerisid 2 miljonit eurot ka börsil veel mittenoteeritud Nortali (Webmedia) aktsiatesse.
II pensionisamba fondide kogumaht on praeguseks kasvanud juba  1,55 miljardi euroni.

Seotud lood

Uudised
  • 18.12.13, 12:20
FinanceEstonia juht lahkub idufirmasse
Finantssektori katuseorganisatsiooni FinanceEstonia juht Mae Hansen lõpetab mittetulundusühingu igapäevase juhtimise, jätkates tööd idufirmas.
Börsiuudised
  • 25.11.13, 09:37
FinanceEstonia määras valdkondade juhid
Finantssektori katusorganisatsiooni FinanceEstonia juhatus kinnitas järgmiseks tegevusperioodiks 2014. aasta lõpuni organisatsiooni prioriteetvaldkondade juhid.
Uudised
  • 27.03.13, 14:40
Ansip: minu valitsus Eesti Energiat börsile ei vii
Peaminister Andrus Ansip kinnitas täna riigikogu infotunnis esinedes, et Eesti Energiat tema peaministriks oleku ajal börsile ei viida.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 11:54
Martins Sulte: investeeringute pikk nimekiri ei tähenda veel mitmekesist portfelli
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele