Norra edulool risk lõppeda

Väljastpoolt vaadates on Norra kadestamisväärne paik – SKT elaniku kohta ületab 100 000 dollarit ning riigil on halbadeks päevaks varutud 700 miljardi dollari suurune reserv, mis on 140 000 dollarit iga mehe, naise ja lapse kohta. Kuid suure jõukuse tõttu on norrakad hakanud vähem töötama ning rohkem aega perekonnale ja puhkusele kulutama.

Sisserändega pole Norras suudetud täita oskustööliste töökohti, produktiivsus on seiskunud, kuid palgad tõusevad.

„Nafta on loteriivõidu metafoor,“ ütles Oslo ülikooli sotsioloogiaprofessor Ivar Froeness. „Jõukus on aeglaselt hiilinud ühiskonda ning inimesed ei märka, et see on olnud järkjärguline.“

„Praegu lahkuvad inimesed Oslost juba neljapäeviti, mitte reedeti ning võtavad pikkasid nädalalõppe,“ ütles ta. „Me peame enesestmõistetavaks, et meil on maja mägedes ning võib-olla veel üks maja ranna ääres.“

Alates 2000. aastast on Norra palgakulud kasvanud 63%, mis on kuus korda rohkem kui Saksamaal või Rootsis. Töötuse määr on jätkuvalt 3 protsendi ringis, kuna üha rohkem inimesi eelistab mitte töötada täiskoormusel.

„Miks ma peaksin töötama rohkem, kui mul pole vaja,“ ütles 36aastane Elise Bakke, kes hiljuti lühendas oma tööaega Norra suures telekomifirmas 6 tunnini päevas. „Võib-olla on see õnn, võib-olla oleme selle välja teeninud. Meil on raha, et elada Põhjamaade elu – minna mägimajja, suusatama, rattaga sõitma ning veeta aega lastega.“

Norra valitsus hoiatas hiljuti, et kui töötundide arvu ei suurendata 10%, peab riik minema oma säästude kallale. Ka keskpank on hoiatanud, et heaoluühiskonna mudel lihtsalt julgustab inimesi tööturult lahkuma.