Männik tahab luua uue erakonna

Männik leiab, et parempoolsed erakonnad Eestis on rääkinud vajadusest arendada majandust ja seda rohkem kui vasakpoolsed. „Vasakpoolsed erakonnad tegelevad rohkem võrdsusküsimustega ja nende jaotamisega. Parempoolsed tegelevad rohkem majanduskasvuga, aga seda mitte küllalt palju,“ lausus Männik.

Männiku hinnangul valitseb Eestis väärtushinnangute kriis, probleeme on usalduse ja eetikaga. "Meil on vaja taastada poliitikas usalduse, mis on saanud korraliku löögi. Selle taga on suurem eesmärk – meil on vaja Eestis teha jõulist majanduspoliitikat ja siis ei saa olla erakondade ja rahva vahel usalduskriis,“ sõnas Männik.

Küsimustele, kas olemasolevad erakonnad ei saa sellega hakkama, vastas Männik, et eks tulevik näitab. „Ma ei annaks olemasolevatele erakondadele palju aega, sest meil on vähem kui kahe aasta pärast riigikogu valimised. Paljud parempoolsed inimesed on ära eksinud ega tea, kellele oma hääl anda,“ selgitas Männik.

Ta lisas, et olukorra parandamiseks on kaks võimalust: kas olemasolevate erakondade rekonstrueerimine või on millegi uue loomine.

Küsimusele, kellega Männik looks uut erakonda, vastas ta, et ei olegi sugugi lihtne neid inimesi leida. Ta meenutas, et kui tuli Eesti panka ja tegi vajalikke reforme, siis öeldi talle, et ärgu ta sellega tegelegu, sest see ei õnnestu tal. „Tagantjärele ütleksin, et ma ei kahetse, et tegelesin sellega. Ma tegelesin sellega, millesse ma ise uskusin. Kui parempoolsed erakonnad ei suuda rekonstrueerida, siis ma ei näe alternatiivi sellele. Parem võta riski, et uue erakonna loomine võib ebaõnnestuda, kui selle tegemata jätmine,“ rõhutas Männik.

"Mina Eesti Panka ei jää. Ma tulen Eesti Pangast kindlasti ära. Esiteks, mulle ei pakuta edasi olla ja teiseks, kui isegi pakutakse, siis ma olen otsustanud, et tulen sealt ära, kui minu ametiaeg lõpeb," ütles Männik, kelle ametiaeg lõpeb 12. juunil.

Männik leiab, et Eesti kõige suurem probleem on liiga suur palgavahe Eesti ja lähinaabrite Rootsi ja Soome vahel. "Selleks, et palgavahet vähendada ei ole mingit muud võimalust, kui panustada Eestis majanduskasvu," nentis ta.  

Lisaks vajame majanduskasvu tööhõive suurendamist. „Aastal 2009 kukkus Eesti majandus 14% ja tööpuudus kasvas ligi 20% juurde, mis oli rekordiliselt suur,“ märkis Männik.