Rein Loik: rahvuslik odavlennufirma oleks keeruline ülesanne

"Võitlus Eesti rahvusliku lennukompanii ümber pole küll meie võidelda, see on kogu ühiskonna asi ja omaniku otsus. Seetõttu saame meie ainult mõttevahetust tervitada, kuid mitte pooli valida,“ sõnas Loik. Siiski usub Loik, et võib keerulist lennundusbisnist seestpoolt näinuna selgitada pisut tausta, mida selle ettepaneku puhul arvestada tuleks.

Uue, nullist tekkinud lennufirma käivitamine võtab Loigu sõnul minimaalselt pool aastat. Lennufirma peab tekitama endale uue lepingute baasi lennujaamadega, muuta tuleb riikidevahelisi lepinguid, ennast IATAs registreerida, rahvusvaheliste piletimüügisüsteemidega liituda, sõlmida uued koodijagamislepingud lennufirmadega. Enamiku sääraste lepetega kaasnevad vägagi arvestatavad kulud.

Odavlennufirma madala kulubaasi kaks peamist põhjust on Loigu sõnul mastaabiefekt ja äärmine paindlikkus. „Mastaabiefekt muutub märgatavaks laias laastus alates poolesajast lennukist,“ selgitas Loik. „Äärmine paindlikkus tähendab, et odavlennufirma ei võta endale kohustust ühtki kohta erilise tähelepanuga teenindada, vaid lendabki nii, nagu parasjagu parim on, vahetades igal aastal olulise osa oma liinidest välja. Rahvuslik lennukompanii pakub faktiliselt aga avalikku teenust – ühendab Euroopa keskmest kaugel olevat ja väikese rahvaarvuga riiki ühiskonna jaoks oluliste võimu- ja rahakeskustega, millest puhtalt kommertsalustel tegutsevad lennukompaniid kuigi huvitatud pole. Selle ühendamine puhtakujuliste odavlennufirmade äärmise paindlikkusega oleks väga keeruline ülesanne.“