Euroliit võtab ette puidusahkerdajad

Määrus rakendus 3. märtsil 2013 üle kogu Euroopa Liidu - sh ka Baltimaades ja see puudutab väga paljusid majandusvaldkondi, alustades puitmajade tootjatest lõpetades trükitööstuse ja jaekaupmeestega. ELi puidumäärus keelustab illegaalset puidu sisaldavate toodete turustamise ELi turul. Määruse nõuete kohaselt peab Euroopa ettevõtetel, kes kauplevad puit- või pabertoodetega, olema välja töötatud ning juurutatud nõuetekohase hoolsuse süsteem (Due Dilligence System), mis muudaks illegaalse puidu kasutamise riski nende tarneahelas minimaalseks. Sisuliselt tähendab see seda, et puiduga ühel või teisel viisil tegelev ettevõte peab suutma hinnata riske ja elimineerima võimaluse, et puit võib olla pärit illegaalsetest allikatest.

Ebaseaduslik metsaraie on maailma metsade ja nendest sõltuvate kogukondade jaoks tõsine probleem, mis avaldab märkimisväärset negatiivset mõju nii majandusele, keskkonnale kui kogu ühiskonnale. Euroopa Liidu riigid on otsustanud seda ühiselt takistada.

Euroliit on oluline eksporditurg ka selliste riikide jaoks, kus siiani ei ole metsaraie seaduslikkusega kõik väga hästi korras. Kuigi uus puidumäärus on vastu võetud eelkõige just sellistest riikidest pärinevat puitu silmas pidades, hakkab see kehtima ka kogu ELi riikides raiutava ja turuletoodava puidu kohta.

Seda, kas euroliidus äsja vastuvõetud puidumäärusega lisandub ühel või teisel moel puiduga tegelejatele ka kohustusi uuris Äripäev  Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialistilt Taivo Denksilt.

Denks selgitas, et määrusega jagatakse puidu ja puittoodetega tegelejad kahte kategooriasse - ettevõtjad ja kauplejad, kusjuures mõlemale laienevad oma kindlad kohustused.

"Ettevõtjad, kes lasevad puidu või puittooted esimest korda ELi turule, peavad rakendama nõuetekohast hoolsust. Kauplejad, kes ostavad või müüvad juba ELi turule viidud puitu või puittooteid, peavad pidama arvestust tarnijate ja klientide üle," märkis Denks. "Eesti metsaomanikele ja puiduga kauplejatele väga suuri muudatusi võrreldes praegu kehtiva seadusandlusega siiski ei tule - metsamaterjali päritolu peab jälgima ka praegu. Peamine muutus Eesti ettevõtjate jaoks on kohustus kasutada nõuetekohase hoolsuse süsteemi (NHS), mis on dokumenteeritud teave lisaks puidutarnetele ka riskihindamise ja -vähendamise kohta."

Denksi sõnul tähendab see seda, et ettevõtja peab kirjeldama meetmeid, kuidas ta hindab oma tarneahelas ebaseadusliku puidu esinemise riski ning kuidas seda vähendab.

NHSi alusena võib kasutada siseriiklikus õiguses olemasolevat järelevalvesüsteemi ja mis tahes vabatahtlikku järelevalveahela mehhanismi, mis vastab määruse nõuetele. See tähendab, et NHSi osana võib kirjeldada näiteks, kuidas teabe kogumine, ohuhindamine ja  ohtude vähendamine vastavad metsaseadusega nõutule. Samuti kui on olemas mõni järelvalveahela sertifikaat, siis ka seda võib NHSi osana kasutada.

"Ettevõtjad võivad kasutada järelevalveorganisatsiooni loodud nõuetekohase hoolsuse süsteemi või välja arendada oma süsteemi," kirjeldas Taivo Denks protseduuri korda. "Järelevalveorganisatsiooni valimise juures on oluline, et ta oleks Euroopa Komisjoni poolt tunnustatud. Selline organisatsioon pakub ettevõtjatele kasutamiseks enda väljatöötatud nõuetekohase hoolsuse süsteemi ja kontrollib selle täitmist."

Eestis on puidumääruse rakendamise eest vastutav pädev asutus keskkonnainspektsioon, kes muuhulgas hakkab ka kontrollima määruse nõuete täitmist. Keskkonnainspektsioon kontrollib nii ettevõtjaid kui järelevalveorganisatsioone.

MIS ON MIS: Puidu legaalsus ning ELi puidumäärus" Jõustus 3. märtsil 2013. aastal." Keelab illegaalse puidu impordi Euroopa Liidu turule." Peatab illegaalse puidu sissevoolu EL turule ning on euroliidu üks tähtsamaid saavutusi selles valdkonnas." Ebaseaduslik metsaraie on puidu ülestöötamine, rikkudes puidu ülestöötamisriigi seadusi ja määrusi." Puidumäärus hakkab nõudma kõikidelt organisatsioonidelt, kes impordivad suurt hulka erinevaid puidutooteid, süsteemi, mis tagaks kontrolli kõikide nende tarnijate ja ostjate üle" Näiteks kui ettevõte impordib puidutooteid väljastpoolt ELi ja müüb need edasi euroliidus (ka pärast nende täiendavat töötlemist), siis on tegemist nn turulelaskjaga, kes peab vastutama, et imporditud tooted vastavad ELi puidumääruse nõuetele." EL nõuab turulelaskjatelt ostueelse kontrollsüsteemi olemasolu, mis kataks järgmised aspektid:- ligipääs infole, mis tõestab materjali legaalset päritolu;- tarneahela hindamine: illegaalse puidu oma tarneahelasse sisenemise riski hindamine;- meetmed iga tuvastatud riski vähendamiseks;- regulaarne ostueelse kontrollsüsteemi monitooring." Määrus hõlmab mitmesuguseid puidust saadud tooteid, kaasa arvatud täispuidust tooted, põrandakatted, vineer, tselluloos ja paber. Määrus ei hõlma ringlussevõetud tooteid ega ka rotangi, bambust ning trükiseid, nagu raamatud, ajakirjad ja ajalehed." Määrust kohaldatakse nii imporditud kui liikmesriikides toodetud puidu ja puittoodete suhtes.Allikad: OÜ NEPCon, keskkonnaministeerium, Äripäev