Hispaania ja Suurbritannia näitel, mis on mitmetelt parameetritelt sarnased, kuid mille laenamise kuludes on suured käärid, väidab De Grauwe, et nimetatud intressivahedel pole mingit majanduslikku alust. Riikidelt on aga nõutud suuri kärpeid – seda suuremaid, mida suuremad on intressivahed. See on teinud Euroopa majandusele põhjendamatut ja väga suurt kahju.
Krugman taunib, et Olli Rehn jätkab ikka ühte ja sama mantrat, et kärbetele pole alternatiivi, ehkki üks prognoos teise järel tuleb ümber vaadata ja Euroopa majandus- ja tööpuudusnäitajad lähevad järjest kehvemaks. Nobelist ründab volinikku üsna värvikate sõnadega, laenates õigustust John Maynard Keynesilt, kes ütles omal ajal, et sõnad peavadki natuke pöörased olema, et provotseerida mõtlema neid, kelle ajud on tühikäigul.
Krugmani sõnul on Euroopa Komisjoni kindlalt püsivad valearusaamad ja valed ideed nagu prussakad. Need võib küll veega alla lasta, kuid ikka ja jälle tulevad need tagasi. Nobelist kirjutas, et ametnikel ei ole piisavat ajalootundmist ega arusaamist majandusest. Ta taunib, et komisjonis pole samas kombeks vigu omaks võtta ja tunnistada. Aasta aastalt korrutatakse laua taga samu vormeleid, rüübates peale pudelisse villitud vett. Ei ole ka kedagi, kes pidevalt eksimustele osutaks.
„Meie, kes me oleme väljaspool, peame kõik tegema, et sellest kookonist läbi murda – ja naeruvääristamine on kindlasti siinkohal sobilik tehnika,“ nendib Krugman tänases postituses.
Samas rõhutab nobelist, et ei ründa Rehni sugugi isiklikult pinnalt, vaid argumentidega.
„Ma ei ole kunagi väitnud, et hr Rehni ema oli hamster või et tema isa lõhnas leedrimarjade järgi. Ma juhtisin tähelepanu, et ta on lubanud kärpekuurist häid tulemusi juba aastaid, muutmata oma retoorikat kasvõi grammi võrra, hoolimata järjest kasvavast tööpuudusest. Ning et vastuseks uuringutele, mis viitavad kärpemeetmete suuremale negatiivsele mõjule kui ta ise ja ta kolleegid on lubanud, kaebas ta, et sellised uuringud õõnestavad usaldust,“ kirjutab Krugman.
Asi on aga naljast kaugel. „Euroopa majandus on kohutavas olukorras ja nii järjest enam ka Euroopa poliitiline projekt. Te ehk arvate, et eurokraadid muretsevad peamiselt selle reaalsuse pärast. Eksite, nende peamine mure on kaitsta oma väärikust teravakeelsete ökonomistide eest,“ nõelab Krugman.
Krugmani postitused on vallandanud krõbeda vasturünnaku Euroopa Komisjoni ametnike sotsiaalmeedia kanalites.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Viimasel viiel aastal on maailmamajanduses kerkinud esile kaks leeri – need, kes pooldavad valitsuste kulutamist majanduskasvu taastamiseks ning need, kelle arvates peaksid valitsused oma kulusid kasvu taastamiseks kärpima.
Täna oli arutusel ka võimalik euroala intressikärbe, möönis Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi pressikonverentsil, mis järgnes otsusele jätta euroala enim jälgitud baasintressi määr siiski 0,75% tasemel muutmata.
Otsusega suurendada euroala kriisimehhanismide kasutamise paindlikkust, on euroala liidrid sedakorda üllatada suutnud.
Eurostat kinnitas täna 14. veebruaril antud esialgse hinnangu, et euroala SKP kahanes läinud aasta viimases kvartalis eelnenud kvartaliga võrreldes 0,6%.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.