Rootsi eluasemeturul ees 10-20 aastat stagnatsiooni

„Minu meelest ei peaks nii rehkendama. Üheks või kaheks kümnendiks jäävad hinnad pigem külgsuunas libisema,“ ütles Borg eile Göteborgis, kus ta esines ettekandega kaubanduskõrgkoolis, vahendas di.se.

Ent isegi sellise tulemuse saavutamine pole lihtne. See eeldaks, et Rootsi valitsusele muret tegev rootslaste laenukoormuse kasv pidama saaks.

Rootslaste laenukoormus suhtena kasutada olevasse tulusse on kasvanud 1995. aasta 88 protsendilt 164%-le aastal 2011 ning on üks kõrgeimaid maailmas.

Rootsi valitsus on juba karmistanud pankade kapitalinõudeid 12%-le ning finantsinspektsioon on märku andnud, et eluasemelaenude puhul võivad riskikaalud pankade jaoks kerkida 15%-le.

Borg ütles, et võib kaaluda veelgi karmimaid nõudeid, kui juba rakendatud abinõud soovitud tulemust ei anna.

„Me võime nõutud taseme tõsta ka 15 või 20%-le, kui see vajalik leitakse olevat. Lisaks on olemas laenulagi (ülempiir, mille ulatuses vara maksumusest pank laenu võib anda – toim.) ja me võime kaaluda ka amortiseerimisnõuete kehtestamist,“ ütles Borg.

Borgi sõnum on selge – laenukoormusel ei lubata enam senises tempos kasvada. Laenumull läheks majandusele kulukaks ning võib kaasa tuua pikaajalise mõõna. See ei tähenda aga, et Rootsi valitsus plaaniks samme, mis sunniks laenukoormust kiiremini vähendama.

„Üldsegi mitte,“ ütles Borg. „Seda oleks võimalik suhteliselt kiiresti saavutada, kuid see tooks kaasa rahapakkumise vähenemise, mis tähendaks vähemalt nelja viie aasta jooksul tarbimise vähenemist või paigalseisu. Siis on peaaegu vältimatu, et tööpuudus kiiresti kasvab. Ja seda me ei taha.“

Borg tahab näha majapidamiste laenukoormuse järkjärgulist vähenemist, mis ei kahjustaks liiga palju eratarbimist. Tagasihoidliku tarbimise kasvu ja stagneerunud eluasemeturu miinuseks on Borgi sõnul negatiivne mõju ehitussektorile. Alternatiiv oleks ministri sõnul aga veel halvem ja kannatakse kogu majandus, kui keskpank peab selle pärast varem intressimäärasid tõstma hakkama.