Alstomi pistiseskeem käis läbi Eesti

Eesti uurimisasutused on Läti ametivendi info kogumisel ja varade konfiskeerimisel abistanud, kuid Eestis kriminaalasja algatatud pole.  

9. märtsil 2012 teeb Riia ringkonnakohus üsna kummalise otsuse – konfiskeerida Eesti Krediidipangas asuvalt kontolt 442 000 USA dollarit ja kanda see Läti riigieelarvesse. See on rahasumma, mille uurijad on avastanud Latvenergo endisi juhte Karlis Mikelsonsi, Aigars Melkot ja teisi puudutavat pistiseasja ning rahapesuskeemi lahti harutades ning lebab rahumeelselt siinse panga kontol. Konto kuulub Briti Neitsisaartele registreeritud ettevõttele, mis kannab nime Rosabella Investments Ltd. Selle omaniku on uurijad kindlaks teinud – keegi Eesti ja Vene kodakondsust omav isik, kelle initsiaalid on kohtuotsuse järgi A ja K – kuid too tunnistab, et on jälgede segamiseks spetsiaalselt palgatud variisik, kel teadmine kontol tehtud tehingutest puudub.  

Selle konfiskeerimise teostamisel on lätlastele abiks olnud Eesti uurimisasutused, kuid Eesti pool pole kriminaalasja algatanud. „Eesti ei ole alustanud kriminaalmenetlust seetõttu, et rahapesu on välja tulnud Lätis läbiviidava kriminaalmenetluse raames, lisaks on olnud kasusaajateks Läti Vabariigi kodanikud või seal elavad isikud. Seetõttu on peetud otstarbekaks, et kriminaalmenetlust viib läbi üks riik,” selgitab riigiprokurör Eve Olesk.

Latvenergo pistisejuhtum sai avalikkuse jaoks alguse 2010. aasta juunis, kui Läti korruptsioonivastase võitluse büroo (KNAB) arreeteeris viis lõunanaabrite energiafirma tippjuhti. Neile pannakse süüks suuremahulist pistisevõtmist ja rahapesu, mida nad korraldasid aastatel 2006-2010. Süüdistuse järgi said Latvenergo juhid kokku  8,1 miljoni euro ulatuses pistist, vastutasuks hoolitsesid, et lätlaste energiafirma hanked võidaks „õiged” ettevõtted. Eelmisel nädalal teatas Riia prokuratuur, et esitab süüdistuse 15le skeemitajale. Kahele skeemi osalisele esitati süüdistus juba mullu septembris. Pistise maksmisega jäid sama skeemi osalisena Lätis vahele Prantsusmaa taustaga masinatööstusgigandi Alstom tütarfirmad Rootsis ja Šveitsis. Eestlastele on Alstomi kontsern tuttav eelkõige ärisuhete tõttu Eesti Energiaga – just nemad ehitavad praegu Eesti Energia tellimusel Auvere elektrijaamale uut põlevkiviplokki, mille maksumuseks 559 miljonit eurot. 

Süüdistatavate seas on ka kunagine Alstomi töötaja ja hilisem konsultant lätlane Andrejs Livanovics. Just temaga seotud Eesti ettevõtted olid rahapesuskeemis olulised lülid. Üht tema ettevõtetest Eestis, OÜd Isengar, juhtis aastaid Argos Kracht. Kracht on varasemast tuntud firmade asutamisteenuste osutajana, nüüd müüb ta pigem raamatupidamisteenuseid ja osutas sellist teenust enda sõnul ka Livanvovicsile. „Kui Lätis üks inimene annab kuskil altkäemaksu, siis automaatselt muutub ettevõte ja selle juhatus pätiks? Samamoodi võiks ette kujutada, et kui ta kuskile pöördub ja teenust palub, siis näiteks Elion või EMT muutub kohe pätiks,” tõmbab ta paralleeli. Ta kinnitab, et tema käitumine firma asjade ajamisel Eestis oli korrektne. Ta käis küll ülekuulamisel ja andis selgitusi, kuid milleski teda ei süüdistatud ja mingit süülisust ta oma tegevuses ei näe. Selguse huvides: Kracht ei ole see A.K., kes Läti kohtuotsusest läbi jookseb. Rosabella nimelisest ettevõttest ta enda sõnul kuulnud ei ole. 

Täispikka artiklit lätlaste rahapesuskeemi seostest Eestiga ja ka sellest, milline on näiteks majandusminister Juhan Partsi hinnang Alstomi mainele, loe tänasest Äripäevast.