Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
India pealinnas keelati kilekottide kasutamine
Võimud proovisid kilekottide kasutamist piirata juba 2009. aastal, mil määrati, millisest materjalist kilekotte võib kasutada. Hiljem selgus, et lihtsate vahenditega on pea ilmvõimatu tuvastada, kas kasutatavad kotid vastavad normidele või mitte, kirjutas Ragn-Sells oma uudiskirjas.
See viis selleni, et läinud aasta lõpus sai Indiast esimene suurriik, kes keelustas täielikult pealinnas plastikkottide kasutamise. Erandina võivad plastist kotte kasutada vaid meditsiiniasutused.
Indiasse reisijad peavad samuti seda meeles pidama, sest lennujaamas palutakse nüüdsest külastajatel kilekotid loovutada.
New Delhis elab vaid 1,5% India rahvastikust, kuid seal tekkiv jäätmete hulk on kolm korda suurem kui riigis keskmiselt.
Suure tõenäosusega ei lahenda keeld veel nende ökoprobleeme, kuid esimene ja väga kardinaalne samm on astutud. Paraku tuleb tõdeda, et plastijäätmed ei ole ainult India ja teiste arengumaade probleem, vaid sellest on saanud tõeline oht kogu maailma looduskeskkonnale.
Kui 1996. aastal moodustasid plastijäätmed olmeprügist 0,6 protsenti, siis 2005. aastal kasvas selle osakaal 9,6 protsendile ehk 15kordistus.
Tänapäeval tuntud kilekotid hakkasid laiatarbena levima 1970ndatel. Nelja aastakümnega oleme jõudnud hetkeni, kus igas minutis kasutatakse maailmas miljon kilekotti. On tavapärane, et poes pakitakse kõik asjad eraldi läbipaistvasse kilekotti, mõned asjad isegi topelt.
Seotud lood
Riigikogu kiitis 68 poolthäälega heaks valitsuse algatatud pakendiseaduse muutmise seaduse (358 SE), millega võetakse Eesti õigusesse üle nn kilekottide kasutamist piirav direktiiv.
Eestlased soetavad aastas ligi 700 miljonit
kilekotti, millest korduvkasutatakse vaid murdosa.
Rohelised soovivad poes müüdavatele kilekottidele kolmekroonise aktsiisi juurde keerata. Valitsusliit, kellel roheliste hääli vaja, on juba samuti selle eelnõu taha asunud. Iseenesest ju kena mõte, sest kellel võiks olla midagi keskkonnasäästlikuma käitumise vastu.
Biolagunev ja lagunev kilekott on
reaalsuses kaks erinevat asja ning tihti ajavad kaupmehed imagoloogilistel
eesmärkidel tarbijale puru silma, kirjutas Eesti Ekspressi ajakirjanik Toivo
Tänavsuu oma blogisissekandes.
Pandeemia, energiakriis, sõda Ukrainas ja kõikuvad sisendhinnad panevad viimastel aastatel Eesti taristusektori keerulisse olukorda. Kuidas ehitada ja planeerida pikaajalisi projekte maailmas, kus olud muutuvad kiiremini kui objektid valmida jõuavad?
Enimloetud
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele