Peaminister Andrus Ansip pole enda sõnul ei enda ega ühegi ministri tööga 100% rahul. Samas viimaste kuude jooksul palju kritiseeritud Juhan Partsi tagasiastumiseks ta vajadust ei näe.
"Ma ei ole iseenda tegevusega 100% rahul ja ei ole ma ka ühegi ministri tegevusega 100% rahul. Alati võiks rohkem pingutada, alati võiks olla tulemuslikum, kuid minu rahulolematus ei ole kindlasti kuskil sealmaal, kus peaks rääkima mõne ministri ametist lahkumisest," vastas ta riigikogu ees.
Äripäev kirjutas reedeses kaaneloos Juhan Partsi ämbriterohkest aastast, milles paistsid silma näiteks Maanteeametite juhtide lustireisid, Estonian Airi pankrotioht ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse probleemid.
Reedese lehe juhtkirjas leidis toimetus, et majandusministri jamade nimekirjast saab teha järelduse, et majandusministeeriumi haldusala on paisunud liiga suureks, et üks minister suudaks selles toimuvat korralikult juhtida.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seetõttu kordas Äripäev ühte oma varasemat ettepanekut - viime riigile kuuluvad ettevõtted börsile ja jagame nii nende ettevõtete juhtimisvastutust kaasates juhtorganitesse uut kompetentsi. See ei tähenda oluliste riigiettevõtete täielikku erastamist, sest riik ei pea loobuma enamusosalusest. See oleks üks võimalus vähendada majandusministeeriumi vastutusala.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Parts on inimene, kes julgeb otsustada, see on kindlasti tema tugevus, kommenteeris Mart Laar majandusminister Juhan Partsi pikaaegset tööd.
Juhan Partsile polnud eelmine aasta kerge, probleem järgnes probleemile: maanteeameti lustireisid, EASi juhi sunnitud lahkumine, tõrked Väo ristmiku rajamisel jne.
„Mis fenomen? Juhan Parts pole mingi fenomen, vaid IRL-i poolt vastavalt valitsusliidu leppele majandusministriks suunatud poliitik,“ sõnas sotsiaaldemokraadist riigikogu liige Eiki Nestor.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.