- OMX Baltic0,02%314,5
- OMX Riga−0,08%944,03
- OMX Tallinn0,00%2 147,62
- OMX Vilnius0,1%1 508,14
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 100−0,01%10 815,94
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,14
- OMX Baltic0,02%314,5
- OMX Riga−0,08%944,03
- OMX Tallinn0,00%2 147,62
- OMX Vilnius0,1%1 508,14
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 100−0,01%10 815,94
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,14
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ligi: vanade võlgade saatus sõltub koorma jagamisest
Eesti seisukoht on sarnane, kuid väljendus krüptilisem.
„Kokku on eeldusena lepitud ühtses järelevalves. Muus järgib asi sarnast loogikat finantsprogrammiga, aga eeldab ikka kokkuleppeid, mis ei ole kindlasti lihtsad. Riigi abipalve ja MoU (vastastikuse mõistmise memorandum – toim.) ei kao tingimusena kuhugi, vaja on ka erasektori panust ja riigi enda oma,“ vastas rahandusminister Jürgen Ligi Äripäeva küsimusele, kas ja millistel tingimustel toetaks Eesti euroala pankade rekapitaliseerimist ESMist otse.
Sel nädalal on selle teema üle käinud Euroopas aktiivsed arutelud.
Rahvusvahelises meedias on ilmunud mitmeid kommentaare, et läinud aasta ELi juuni tippkohtumise üks olulisemaid otsuseid võlakriisi lahendamiseks – katkestada nõiaring, kus pankade ja riikide probleemid vastastikku võimenduvad – on ära lahjendatud ja nii oma algset tähtsust minetamas.
Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble kordas täna Saksamaa parlamendis, et mullu saavutatud kokkuleppest on väga selge, et pankade rekapitaliseerimine ESMist otse on võimalik alles siis, kui pankade aktsionäride ja investorite ning riigi abi, kus asub panga peakontor, on ammendatud, vahendas agentuur Bloomberg.
Sel nädalal Brüsselit väisanud Soome peaminister Jyrki Katainen ütles, et Soome tahab, et tulevikus langeks pankade päästmise põhiraskus aktsionäride ja võlakirjaomanike õlule.
„Ainult väga harvadel, erakorralistel juhtudel, läheks käiku maksumaksja raha,“ ütles Katainen Brüsselis ajakirjanikele.
Katainen kordas seisukohta, et ESMi vahendeid tuleks kasutada vaid tulevaste probleemide lahendamiseks. Iirimaa suhtes – mis taotleb oma pankade päästmise kuludes kergendust – ei ole Soome Kataineni sõnul veel seisukohta võtnud.
Eurogrupi juhi kohalt lahkuma valmistuv Jean Claude Juncker ütles läinud nädalal Euroopa Parlamendis, et kui ESM n.ö vanade võlgade temaatikast kõrvale jätta, kaotaks ESMi loomine oma algse mõtte. Juncker ütles, et tema isiklik seisukoht on, et vähemalt osaliselt peaks ESM aitama probleemi lahendada.
Mis on Eesti seisukoht?
„Vanade võlgade saatus sõltub koorma jagamisest,“ vastas Jürgen Ligi. „Arvestada tuleb, et vanade võlgade suhtes saaks olema raske kokkuleppeid sõlmida, süsteem peab olema konservatiivne ja olulised muutused eeldavad parlamentide otsust.“
Euroala rahandusministrid arutavad pankade võimalikku rekapitaliseerimist ESMst otse tuleva nädala esmaspäeval. Otsustamisega on aega juunini. Jean Claude Juncker avaldas lootust, et otsus sünnib veel selle aasta esimeses kvartalis.
Seotud lood
Esmaspäeva õhtul Brüsselis kohtunud eurogrupi rahandusministrid kiitsid heaks 39,5 miljardi euro suuruse abilaenu Hispaania pankadele.
Euroala alaline päästefond ESM tegi eile võlakirjaturul eduka debüüdi, müües 1,927 miljardi euro väärtuses kolmekuulise tähtajaga võlakirju.
Ühtse pangandusliidu ehitamisega on euroala riigid lõpuks välja juurimas võlakriisi algpõhjuseid, mida üksi kärped ja kokkuhoid ei ravi – see oli peamine läbimurre reedel lõppenud Ülemkogult ja sellele eelnenud rahandusministrite ööistungeilt.
Saksamaa pealekäimisel saab euroala alaline päästemehhanism ESM ilmselt vaid väga piiratud volitused euroala raskustes pankade rekapitaliseerimiseks otse, ilma et panga n.ö koduriigi võlataak sellest kasvaks.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele