Riigitöö kogemus võib kahjuks tulla

See tähendab Seederi sõnul, et suurematel organisatsioonidel on kehvemad võimalused väikeettevõtetes töötavaid inimesi värvata.

Ka töökoha vahetuse põhjused olid Seederi sõnul huvitavad. Lisaks rahalistele tasudele pidasid töövõtjad oluliseks enda vajalikuna tundmist. Suur osa töövõtjatest arvas, et nende töötasu lähema kuue kuu jooksul ei muutu.

Samuti märkis Seeder, et üllatavalt on viiendikul alla 50 töötajaga ettevõtteist keskmine palk miinimumpalga tasemel. "Ma ei oleks uskunud, et see osatähtsus nii suur on. See tähendab paratamatult, et alampalga kasv mõjutab üsna palju ka keskmise brutopalga näitajat," nentis ta.

Seeder märkis, et osades sektorites on palgasurve aktiivne, töötajad küsivadki rohkem palka ja ettevõtted pingutavad, et seda neile võimaldada. Teistes on palgasurve pigem passiivne. "Töötajad ei looda, et nende palk muutub ja tõenäoliselt hääletavad jalgadega, kui väga raskeks läheb," selgitas ta.

Tööandjad nimetasid palgatõstmise suurimaks eelduseks tööviljakuse kasvu. Seederi selgitusel on ettevõtteil õnnestunud väiksemate kuludega suuremat tulu toota ja see võimaldab ka põhipalku tõsta. Seeder viitas Mare Kusma öeldule, et tööturg seisaks justkui paigal – palgatöötajaid juurde ei ole tulnud. "Kui ettevõtted tahavad mahtusid kasvatada, aga inimesi juurde värvata ei ole võimalik, siis peavadki nad efektiivsusesse panustama," märkis Seeder.