Swed: kõrgharidus ei pruugi kajastuda palgas

"Eesti kõrgharidusmaastik on naise nägu. Kui vaadata 30-34aastaste kõrgharidusega meeste ja naiste osakaalu rahvastikus, näeme, et vaid 28,1%-l meestest on kõrgharidus, samal ajal kui samas vanusegrupis naistest on kõrgharidusega 50,4%," lisas teabekeskuse juht.

Samas näeme aga kõrghariduse puhul paradoksi – kuigi naised investeerivad hariduse omandamisse meestest enam aega, ei too see neile sageli hiljem tööturul meestega samaväärselt kasu. "Siin on ilmselt üheks peamiseks põhjuseks see, et naised on suures ülekaalus ametialadel, mis nõuavad küll kõrgharidust – näiteks haridus, tervishoid, sotsiaalhoolekanne –, kuid  mille keskmine palgatase on suhteliselt madal," selgitas Maripuu vastuolusid kõrghariduse tasuvuses.

Kolmapäeval toimunud Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse finants- ja majandushariduse seminaril "Noored. Karjäär. Majandus." arutleti noorte haridus- ning karjäärivalikute üle.

Noorte haridus- ja karjäärivalikute põhjuseid ja tagajärgi analüüsinud ettekandjad leidsid, et lisaks töökoha tasuvusele on oluline, et inimene oleks motiveeritud valitud ametil töötama ning see oleks huvipakkuv ja arendav.

Kuidas aga hinnata karjääri edukust? Karjäärinõustaja Mirjam Lindpere sõnul võiks karjääri edukuse hindamisel märksõnaks olla eelkõige eneseteostus. "Oluline on igas valdkonnas leida sobivaid tööviise, loomingulised peame nagunii olema," märkis ta.

Lindpere lisas, et õpetajatel on noorte suunamisel suur roll. "Me ei saa neile ainult maailma õpetada, selle info saavad nad ise kätte. Tuleb õpetada noori maailma uurima, et neil tekiks huvi ja nad saaksid ning oskaksid vaadata ja katsetada," rääkis ta.

Eraisikute Rahaasjade Teabekeskus korraldab majandusõpetajatele suunatud seminari juba neljandat korda – eesmärgiks õpetajate ja seeläbi õpilaste finantsteadlikkuse tõstmine ning ühiskonnas rahandus- ja majandusalase hariduse vajalikkuse teadvustamine laiemalt. Tänavu keskenduti majandusõpetajate seminaril noorte haridus- ning karjäärivalikutele.