Kuldar Leis: 9 kuud elu passiivmajas

Külmal ajal, kui oluline on väike soojakadu, on passiivmajas tähtsamad vahest kaks asja - aknad ja ventilatsioon. Just viimase osas oli mu umbusk väga suur, arvestades kogetut paljudes büroohoonetes ja hotellides. Nüüd on meil aga 93%-lise soojatagastusega ventilatsioonisüsteem, me ei tea mis on müra ja kõigis ruumides on värske õhk, mida mõõdetakse TÜ ja TTÜ poolt 3 aasta vältel. Suvel aga toimis hoopis loomulik õhutus, avatud oli keldrikorruse aken ja kõrgeimad õhutusaknad diagonaalselt keldriaknaga. Taas oli värske õhk pidevalt olemas. Lisaks on igas toas vähemalt üks aken, mida saab tarvidusel lahti teha, ise ma selleks vajadust aga ei näegi.

Kas passiivmajas elades peab millegi erilisega arvestama? Ei, kõik toimib tavapäraselt. Vent töötab ise, päike kütab ruume ja sooja vett, väga külma ja pilvise ilma korral toetab maasoojuspump, aknaid on palju ja neid võid avada kui isu on. Tänu headele akendele ja madala temperatuuriga seinaküttele on terves ruumis ühtemoodi hea olla sõltumata asukohast.

Minu järgmine soov on, et meie lapsed lasteaedades ja koolides saaksid viibida hea sisekliimaga ruumides, sest siis kaob ka unisus koolitunni ajal. Kavandatavad ajutised moodullasteaiad selles osas väga optimismi ei sisenda.

Autor: Kuldar Leis, Ave Lepik