Kui Eesti inimeste ostujõud pole märkimisväärselt keskmise eurooplase omale järele jõudnud, siis hinnad on siin kasvanud Euroopa keskmisest tunduvalt kiiremini. Kui kriisieelse ajaga (2007) võrreldes on eestlase ostujõud Euroopa keskmisega võrreldes veidi vähenenud, siis hinnatase on pea 7% kasvanud, jõudes 2012. aastal 80%-ni EL 27 keskmisest. Hindade tõus Eestis on ületanud perioodil 2010–2012 märgatavalt Euroopa Liidu keskmist, 2011. aastal kasvas tarbijahinnaindeks kiiremini vaid Rumeenias.
Statistikaameti hinnangul kasvasid Eestis 2012. aastal hinnad eelkõige elektri, soojusenergia ja kütte kallinemise tõttu, tõustes aastaga 11,4% ehk andes tarbijahinnaindeksi kogutõusust rohkem kui poole. Samuti kallinesid oluliselt mootorikütused (9%) ja toit ning mittealkohoolsed joogid (3,8%).
Kiire hinnatõus on jätkunud ka 2013. aastal: aasta esimese kaheksa kuu jooksul on hinnatõus olnud aastases võrdluses ca 4% ning see on Euroopa Liidu üks kiiremaid hindade kallinemisi. Kui augustis moodustas EL 27 hinnatõus 1,5%, siis Eestis Eurostati andmetel 3,6%. Statistikaameti teatel alanes hinnakasv aastases võrdluses septembris 2,1%-ni, sh kallinesid kõige enam eluasemega seotud kulud (8,4%).
Ehkki eestlase palk pole kunagi olnud nii kõrge kui praegu, jõudes 2012. aasta keskmisena tasemele 887 eurot (bruto), on seda siiski vaid ca 7% rohkem kui viis aastat tagasi. Eesti inimese keskmine netokuupalk on võrreldes 2008. aastaga kasvanud 36 euro võrra.
Seejuures on kiire hinnatõus selle vähesegi palgakasvu suuresti nullinud. Aastast 2011 hakkas palgakasv üle mitme aasta taas hinnatõusu ületama, kuid palga reaalkasv on olnud väike (2011. aastal 0,9%; 2012. aastal 1,7%) ja võrreldes kriisieelse ajaga on hinnad kasvanud kiiremini kui sissetulekud. Kui keskmine netokuupalk on võrreldes 2008. aastaga suurenenud ca 5%, siis hinnad ca 12%.
Eesti miinimumpalga suurus oli perioodil 2008–2011 muutumatu, püsides 278 euro juures. Aastal 2012 tõsteti miinimumpalka 12 euro võrra ja 2013. aastast on selle suuruseks 320 eurot. ELi liikmesriikidest on Eestist madalam miinimumpalk Bulgaarias, Rumeenias, Lätis ja Leedus.
Autor: 1321-aripaev
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Me ei peaks endale sugereerima, et oleme hädapätakad, saamatud, vajume järjest allapoole, kommenteeris Andrus Ansip riigikontrolli aruannet.
Riigikontrolli 2012-2013 aastaraportist selgub, et vaesuses elavate inimeste hulk on piirkonniti väga erinev, kõige rohkem on neid Ida-Virumaal ja kõige vähem Tallinnas.
Riigikontrolli 2012-2013 aastaraport toob välja, et viimase viie aastaga on välismaal elavate Eesti kodanike arv kahekordistunud, sealjuures kiirenes väljaränne hüppeliselt viimasel paaril aastal.
Eesti ettevõtted on hädas eksportimise, toodete arendamise ja tootlikkusega – oleme odava allhanke maa ning konkureerime viletsuse kaudu, selgub riigikontrolli aruandest.
Viimaste aastate üks olulisemaid muutusi IT-taristu maailmas on olnud VMware'i litsentsimudeli ja hinnastamise muutumine. See on tekitanud ebakindlust ning pannud organisatsioone üle maailma otsima uusi võimalusi, kuidas oma virtualiseerimisplatvorme ja taristut tulevikus hallata. Kuna muudatuste pikaajalist mõju on keeruline ette näha, vaatavad paljud ettevõtted üle seni iseenesestmõistetavana tundunud tehnoloogilised valikud ning hindavad võimalikke alternatiive.