Tuumajaama rajamiseks loodi Soomes konsortsium Fennovoima, kuhu kuulub ligi 60 osanikku, sealhulgas jaekaubandusfirma Kesko ja terasetootja Outokumpu. Idee on, et osanikud saavad jaamast elektrit omahinnaga. Investeering teenitakse tasa odavama elektriga kui on hind Põhjala elektribörsil Nord Pool Spot. Mis omatarbeks ei kulu, müüakse börsi kaudu.
Kauppalehti andmeil on Fennovoima lubanud oma osanikele, et tuumajaamas toodetud elektri hind jääb alla 50 euro megavatt-tunni kohta.
Samas on elektrienergia hinda tänasel päeval väga keeruline prognoosida. Tootmine on läinud kallimaks, elektri turuhind aga alanenud. Vaid nädalapäevad tagasi uue tuumajaama rajamiseks prantslaste ja hiinlastega käed löönud Suurbritannia valitsusel tuli investeeringu saamiseks garanteerida investoritele elektrienergia hinnatase, mis on tänasest turuhinnast ligi kaks korda kõrgem.
Pyhäjoki projekti jaoks on oluline verstapost sel reedel, mil otsuse osalemise või eemalejäämise kohta on lubanud teada anda üks potentsiaalselt suurimaid (ca 10%) osanikke Outokumpu. Terasetootja huvi on kindlustada omale mõistliku hinnaga elektrienergia, kuid hetkel ei ole firma majanduslik olukord kiita. Võimalik, et mõned muud alternatiivid on vahepeal ahvatlevamaks muutunud.
Helsingin Sanomat kirjutab täna, et mõnikümmend omavalitsust on juba avalikult kinnitanud Fennovoima projektis kaasa löömist, sealhulgas suurtest Vantaa, Turu, Rauma ja Lahti. Ent seitse valda on tänaseks juba ka loobunud. Valdu elektriga varustavaid firmasid on projektis ca 50, pooled pole veel oma otsust teatanud. Kokku on nende osaluse suurus Fennovoimas ca 35%. Rosatom on lubanud omandada 34%, mis jätab Soome ettevõtete osaluseks ca 30%.
Algselt plaanis Fennovoimas osaleda 15 tööstusettevõtet, tänaseks on loobunud S-ryhmä, Atria ja kaevandusfirma Omya. Ülejäänud pole veel öelnud ei ei ega jah. Lisaaega on otsustamiseks võtnud Boliden, Ovako Imatra, AGA ja Talvivaara.
Kui mõni suurosanik nagu Outokumpu ära kukub, ei tähenda see veel tingimata projekti karile jooksmist. Põhimõtteliselt võib Rosatom oma osaluse kasvatada kuni 49,99%-le. Firma on projektist väga huvitatud, kuna loa saamine Soomest, kus standardid on väga kõrged, sillutaks Vene reaktoritele teed ka muudel välisturgudel.
Projekti maksumuseks on hinnatud 4-6 miljardit eurot, kuid hinnaläbirääkimised alles jätkuvad. Suure osa maksumusest on Helsingin Sanomate andmeil valmis katma Rosatom ja Venemaa ekspordikrediidiasutus Exiar. Tellimus 1200megavatise tuumajaama ehitamiseks tahetakse valmis saada selle aasta lõpuks. Algne plaan oli rajada 1600-1800megavatine reaktor. Jaam hakkaks elektrit tootma 2024. aastast.
Mis puudutab seda, et Fennovoima projektist on saanud taas kuum poliitiline kartul, siis on Soome peaminister Jyrki Katainen lubanud põhjalikku juriidilist analüüsi, kas projekt tuleks uuesti parlamendis läbi arutada.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Fennovoima, mis on otsinud Saksa E.ONi lahkumise järel uut strateegilist investorit Soome uue tuumajaama projektile, teatas täna, et jätkab tänasest läbirääkimisi vaid Venemaa Rosatomi tütarettevõttega Rusatom Overseas.
Äsja Soome Fennovoimaga uue reaktori üle läbirääkimisteks käed löönud Rosatom üritab aktiivselt oma tegevust välisturgudel laiendada, kirjutab Kauppalehti.
Saksa energiahiiu E.ON tütarettevõte E.ON Ruhrgas võib müüa oma osalused Eesti, Läti ja Leedu gaasifirmades, et koondada fookus enam turgudele väljaspool Euroopa Liitu, kirjutas Läti majandusleht Dienas Bizness.
Saksamaa energiahiid E.ON AG teatas täna, et lahkub Soome Fennovoima Oy tuumareaktori projektist ning müüb ka oma tütarettevõtted ja muud osalused Soomes.
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.