Suure palga tõus töötab vähem

 „Anna hea palk, töötab inimene paremini, anna vähem, töötab halvemini,“ tõi ta välja lihtsa tõe täna Äripäeva palgafoorumil ettekandega esinedes.

Siiski, mingist piirist alates parem palk enam motivaatorina ei tööta. „Motivatsioon töötada suureneb, kui inimese palk on tuhat eurot kuus ja ta saab 200 juurde. Kui ta saab 1800 eurot ja saab 200 juurde, ta paremini tööle ei hakka,“ sõnas Tamming.

Tavid püüab Tammingu sõnul alati maksta sektori turu keskmisest 20% kõrgemat palka. „Kõikides riikides on palgasüsteemid riigikesksed ja arvestame selle riigi inimeste ootusi. Eesmärk on ootusi natuke ületada,“ märkis ta. Nii tõi ta näiteks, et kui tööle soovija küsib palgaks näiteks 1400 eurot kuus ja ettevõte inimest tööle tahab, siis pakutakse talle 1600.

Hetkel maksab Tavid fikseeritud palka, mis siin on seotud Eesti keskmise palga tõusuga ja mida kaks korda aastas vastavalt korrigeeritakse. „See on lihtne põhimõte kulutada võimalikult vähe aega sellele teemale, et saaks keskenduda tööle,“ sõnas Tamming ja lisas, et see ei tähenda muidugi seda, et palk ettevõttes tõuseks ainult vastavalt Eesti keskmise muutumisele. Palga kõrval on ettevõttes ka preemiad. „Meil on aga üks reegel: töötajad ei tohi teada, millal preemiat saab. Siis see pole preemia, vaid palgalisa,“ märkis ta.

Palk ja raha on üks teema, millest Tammingu sõnul eriti ei räägita. Koos seksi ja surmaga on raha tema sõnul üks kolmest tabuteemast. „Palka ei julgeta küsida, ei julgeta numbritest rääkida,“ nentis ta. Tammingu sõnul peaks aga rahanumbritest just julgemalt rääkima ja tema sõnul tuleks kasuks ka palkade avalikustamine. „Sisuliselt toetan palkade avalikustamist. Kui inimene ei julge, siis tõenäoliselt on häbi: kas häbi, et saab liiga palju või häbi, et saab liiga vähe,“ sõnas ta.

Sama kehtib ka näiteks äri kohta, kus millegi müümisel on sisseostu hind tihti ärisaladus. „Õige ettevõtte juht, kui ta kaupa müüb, avaldab sisseostu, kasumi ja  müügihinna. Avalikustamine toob välja süsteemis olevad ebakohad,“ sõnas ta.