Palkade avalikustamise kari - isiklik elu

Palkade avalikustamist pooldasid debatis Äripäeva uuriva toimetuse juht Aivar Hundimägi ja Smart Valley omanik Rainer Aunpu. Nad tõid välja, et palkade avalikustamine sunnib juhte oma palgaotsuseid töötajatele rohkem põhjendama. Kui juht häbeneb olukorda, mis avaneb tema alluvate palkade avalikustamisel, viitab see juhi kehvale tööle, leidsid nad. Nad pidasid õiglaseks, kui palgatöötajad teavad oma turuhinda ning kui töövõtja ja tööandja on palgaturul võrdselt informeeritud.

Palkade avalikustamise vastu võtsid sõna Äripäeva peadirektor Igor Rõtov ja advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid partner Leon Glikman. Glikman keskendus eelkõige sellele, et palkade avalikustamine poleks praeguste seaustega kooskõlas - palgad on konfidentsiaalsed ja nende avalikustamine õiguslikult võimatu. Rõtov tõi välja kaks peamist argumenti. Esiteks on palkade avalikustamine tema sõnul tehniliselt keeruline, kuna iga number eeldaks selgitust, kuidas palk kujuneb ja millest koosneb, näiteks erinevad boonused. Teiseks tõi Rõtov välja probleemid, mis tekiksid inimeste isiklikus elus, näiteks sissetulekutega seotud probleemid suhetes. Isikliku eluga seonduvat pidasid olulisimaks kitsaskohaks ka palkade avaliksutamise toetajad. Rõtov viitas ka pingetele, mis võivad tekkida töötajate vahel, kes asuvad oma sissetulekuid võrdlema.

Veel väitis Rõtov, et palkade avalikustamine sunniks juhte tõstma madalama palgaga töötajate sissetulekuid kiiremini kui paremini tasustatud töötajate palku, olenemata sellest, et paremini tasustatud teevad ka paremat tööd. Surve palga alumises otsas olijatelt oleks lihtsalt suurem. Hundimägi ütles seepeale vastu, et palkade avalikustamine aitaks kaotada ettevõtetest sellised töötajad, kelle tasu on kõrge, aga panus väike. Töötajad tahaksid pürgida nende hulka, kelle tasu on kõrge ja ka panus suur.